Vudila, Mokko, Palamuse ja Kuremaa tuulik 06.- 07.07.16 I osa

Kesksuvi on käes, Krissul vaheaeg ja kusagil tuleb see suvine retk ära teha. Kuna Triin on nüüd tööl ja nädala sees tal vaba aega ei ole, siis pidime selle Krissuga kahekesi ette võtma.
Kuna Krissu ei ole mängumaal käinud, siis otsustasime minna Vudilasse. Tembu-Vembu maa nagu ei pakkunud niipalju huvi. Et sinna tuleb sõita ikkagi ca 200 km, siis ei olnud mõistlik õhtul kodupoole tagasi kihutama hakata ja otsisime ööbimiskohta sinna ligidale. Silma jäi Mokko turismitalu oma maaläheduse poolest. Ei tahtnud, et peaks kusagil hotellis 4 seina vahel passima.

Asusimegi siis neljapäeva hommikul Vudila poole teele. Ilm tundus küll pisut jahedavõitu ja päikest ka hommikul ei olnud. Eelmistel päevadel oli palju vihma sadanud. Aga mõtlesime, et olgu mis on, läheme ikkagi. Juba poolel teel oli näha, et ilm oli meie poolt ja päike paistis väga soojalt. Kohale jõusime keskpäevaks ja siis oli juba ilm väga ilus.
Kuna eelmiste päevade vihm ja hommikune tuul oli mängumaal oma töö teinud (üks batuut oli turvalisuse huvides maha võetud ja ei oldud kindlad, kas tuule tõttu vesirattaga sõita saab), saime meie oma piletid natuke soodsamalt. Ega batuudi pärast Krissu väga kurb ei olnud. Õnneks tuul vaibus ja esimese asjana läksime vesijalgrattaga sõitma (see sai ka Krissu lemmik atraktsiooniks, kus käisime pärast veel paar korda). Esimesel korral vesirattal oli tuul veel päris tugev ja ratas hakkas korralikult kõikuma, et minul hakkas küll veidike hirmus ja liikusime peale paari tiirutamist igaks-juhuks kaldale tagasi. Turvameetmed on vesiratta kasutamisel korralikud. Kõigil peavad olema vestid seljas, antakse vastavalt kaalule ja pikkusele. Lapsi ilma täiskasvanuta veepeale ei lubata.

Seal said ka  erinevate ATV-dega sõita. Maal on Krissul selline rahulikum ATV, aga need seal olid äikilisemad. Kuna selleks ajaks, kui Krissu sõitma läks, oli juba ATV rajal tolm tekkinud, siis liigne kiirus ja see, et talle esimest ATV-st tolm silma läks, ei suutnud ta kurvi välja võtta ja pani täie kiirusega raja ääres olevatesse kummidesse, kus ma just seisin. Kummid lendasid laiali, Krissu ise jäi õnneks püsti ja läks uuele ringile. 

Hetk enne kummide rammimist:

peale seda tuli natuke rahulikumalt võtta ja ta läks ning vaatas olemasolevad batuudid üle

siis oli aeg minna basseini ja liumägedele lõbutsema. Seal veetis ta paar tundi, kuigi vesi oli vist ainult 19 C, õhk oli õnneks soe. Vetelpäästj jälgis pidevalt laste tegevust basseinis ja keelas, kui nad jäid liumäe alla vahtima ja võis tekkida oht, et keegi neile liumäest otsa lendab. Lapsi kutsuti korrale ka siis, kui nad basseini äärelt vette hüppasid, mille ei läinud vastavast kohast, kus on trepp. Arvan, et vetelpäästja oligi sellepärast üksi, et kahekesi hakkavad nad lobisema ja tähelepanu võib hajuda. Vaatamata sellele lugesin paar päeva peale meie käiku, et üks laps lasi liumäelt nii õnnetult alla, et hiljem suri. Loomulikult ei saanud ma aru nendest vanematest, kes päevitustoolides silmad kinni päikest võtsid ja oma lapsi üldse ei jälginud.

liumägede kõrval oli üks väike bassein, kus sai minipaatidega sõita, kuhu Krissu ka ennast vahepeal nö unustas ja sõitu nautis.

Väga mõnus oli see, et basseinide kõrval olid väikesed saunad, kus sai jahedast veest minna ja ennast üles soojendada. Ka Krissu käis korra saunas, aga ta ütles, et seal oli väga kuum.

Peale ujumist käisime söömas. Hinnad oli üllatavalt soodsad. Praad oli 3-4 eur. Tavaliselt on sellistel kohtades ikka väga krõbedad hinnad. 

Kõhud täis, siis võttis Krissu rahulikumalt ja läks mängude tuppa autode ja tsiklitega rallima.

peale seda käis Krissu veel maabatuudil, kus talle väga meeldis ja sky-jumpil.

Põnev oli ka väike seikluspark, kus mõne rajaosa läbimine oli päris raske.

Siis tuli Krissule meelde, et majas, kus me söömas käisime, oli ka teine korrus terrassiga ja mõtlesime, et läheme vaatame mis seal on. Oligi ilus suur terrass, kus ilusa ilmaga jäätist süüa ja lapsed saavad sinna ehitatud kindluses turnida. 

Samas oli ka siseruumidesse tehtud suur mängutuba, kus  väiksemad tüdrukud said nukumajas mängida, mingid iseliikuvad masinad olid, pallimeri koos liumäega, kõverpeeglid, hokit ja piljardit sai ka mängida, raamatud ja ajakirjad. Kuna olime selleks ajaks juba ca 6 tundi seal olnud, siis minu jalad olid küll väsinud, aga Krissul energiast puudu ei olnud ja tahtis koguaeg, et ma temaga hokit mängiksin. Üle 4 mängu ma lihtsalt ei suutnud :)

Kõverpeegli maagia:)

Vudila kõrval oli ka väike Vudila loomaaed.

Kui kell oli ca 18.30 hakkasime liikuma ööbimiskoha poole. Sellest tuleb juttu II osas.:)