SEB Maijooks

......toimus seekord 20.mai ja oli juubelijooks. Nimelt esimesest Maijooksust on möödas 30.aastat!

Minu stardi nr 4237. Ajavõtuga jooksjaid ca 5000. Kokku oli rajal rekordiliselt üle 15000 osaleja.

  

Kuna Krissut on tabanud jooksuvõistlustel osavõtmise tuhin, siis tahtis ta minna SEB Maijooksu lastejooksule. Ise ma ei olnud ennast Maijooksule registreerinud. Olen eelnevatel aastatel olnud pessimistlik selle ürituse suhtes. Kuna Krissu soovis minna ja lapse sportimise soovi ei tohi alla suruda, siis ei jäänud mul endal ka midagi muud üle, kui nädal enne starti registreerisin ennast jooksule.

Ilm oli mõnusalt soe. Jõudsime kohale 11.30, et rahulikult ringi vaadata,  enne kui Krissu jooks algab, mis pidi olema kl 13.15. Siiski ei oldud lastejooksudes vanuse ja ajagraafiku suhtes ranged, ning lapsed võisid oma jooksu teha, millal soovisid. Kuna Krissu hirmsasti jooksma kibeles, siis oli tema jooks 12.30 tehtud. Kuna minu start oli 13.00 ja Krissul üksinda igav ei hakkaks, tuli Mamma talle selleks tunnikeseks seltsiks. Kui Krissu oli jooksnud ja oma kommikoti kätte saanud, siis oligi aeg mind starti saata. Rahvast oli ikka väga palju. Seekord oli rada tehtud vastupidiseks, start oli laulukaare eest ja finiš merevärava pool. Starti oodates oli tunda, kuidas ilm pidevalt kuumemaks muutus. Raja esimestel kilomeetritel olid mõned nö „pudelikaelad“, kus suur hulk inimesi koos läbi ei mahtunud ja tempo tuli maha võtta, vaadata, kuidas teistest mööda saaks ja otsa ei komistaks. Vahepeal oli rajal ka paarsada meetrit kruusateed, mis hullusti tolmas. Õnneks oli võimalus ka murupealt joosta. Majade vahel oli üks perekond aiakastmise vooliku üle aia tõstnud ja pritsisid sealt jooksjatele jahutavat vett.  Viimased 2 km mere äärest joosta oli väga palav. Ma ise lootsin, et siis saab meretuulelt natuke jahutust. Aga ei. Vastupidi, seal oli veelgi palavam kui majade/metsa vahel. Päike küttis ülevalt, asfalt jalgade all, teeäärsed puud hoidsid tuuletakistust.

Ebameeldiv minu jaoks oli selle jooksmise juures see, et ajavõtuga jooksule olid registreerinud sellised inimesed, kes väga jooksust ei hooli ja paarisaja meetri pärast juba jalutasid ja telefonides mõnusalt aega viitsidL Neid oli ikka päris palju, kes segasid jooksjaid. Siis veel õiendasid ka, et vaata kuidas kihutavad mööda, ei vabanda ega midagi, kui kogemata kõndijat müksasid. Seal on ju võimalus minna ajavõtuta jooksjate või kõndijate gruppi, et jooksjaid mitte segada. Loomulikult ma ei pahanda nende üle, kes tõesti jooksid ja enne lõppu ära väsisid ning siis kõndisid.

Kui finišijoon ületatud, medal kaelas ja vesi olemas, otsisin Krissu ja Mari üles. Hetke istusime ja siis saatsime Mari bussipeale. Krissul oli kõht tühi ja tegime ühe söögi. Prae hind oli 8 eur. Selle eest sai aga väga korraliku portsu maitsvat friikartulit, kanašašlõkki ja toorsalatit hapukurgiga. Šašlõkk oli väga maitsev ja pehme, mitte nagu tihti suurüritustel juhtub, et liha jääb natuke tooreks või küpsetatakse üle.

Siis läksin võtsin välja oma auhinnakoti, milles oli päris palju erinevat tervislikku nänni ja sooduskuponge. Jalutasime Krissuga niisama ringi, vaatasime mis müüakse, istusime kottoolidel ja kuulasime mussi ning nautisime päeva. Ära hakkasime tulema natuke enne 16.00, kui üritus lõppema hakkas. Koju jõudes avastasin, et olen saanud mõnusa päikesepõletuse. Ei mäletagi, millal viimati õlad nii punased ja valusad olid. Kokkuvõttes oli tore üritus. Võib-olla lähen järgmisel aastal ka J

Seekord oli minu koht 1374 ajaga 41:18:06. ning lisaks selle aasta esimene jooksuriiete kujuline tugev päikesepõletus.