Paraplaani lend 22.07.17
Triin ja Siim kinkisid mulle sünnipäevaks Kingitus.ee kaudu paraplaani lennu. Kuna pool suve oli juba läbi ja ka ilmad lõpuks soojaks ning mõnusaks läinud, otsustasin paraplaani lennu ära teha, et mitte sügisesse jätta.
Ega see lendamise võimalus nii lihtne polegi. Kas lend toimub, sõltub ilmast. Pilves, vihmane ja tuuline ilm välistab lendamise. Mõnel nädalal lendu ei toimugi, kuna ilma pole soodne. Flytandem paneb iga nädala alguses üles info, kas lendamise võimalus on või mitte. Esmaspäeval ja kolmapäeval uuendatakse andmeid ja lisatakse registreerimise info, kui ilm lendamist lubab. Kolmapäeva hommikul tuligi info, et nädalavahetusel lennud toimuvad ning registreerisin ennast laupäeval toimuvale viimasele lennule kl 10.00-ks.
Valitud laupäevane ilm oli super. Väga soe ja pea-aegu tuuletu. Lend toimus Rapla lähedal Kuusiku lennuväljal. Hakksime kodunt liikuma 8.30 paiku. Tegime Rapla Selveris väiksese peatuse, lapsed ostsid jäätist ja oligi aeg lennujaamale sõita. Hommikul ärgates suurt pabinat mul ei olnudki aga vahepeal teel sinna sõites hakkas küll korraks sees keerama ja söögi peale ei tahtnud mõeldagi. Kohale jõudes oli jälle mingi rahu tagasi tulnud.
Kuusiku lennuvälja kasutatakse ka tavapäraselt väikese lennukite maandumise kohana. Selle päeval toimusid seal veel langevarjuhüpped ja teiste paraplaanide lennud.
Peale minu lendu vist üks paraplaani lend toimuski ja siis vallutasid lennuvälja teised purjed ja varjud :) Viimane paraplaan saigi lennata koos langevarjuritega, kes oma hüppeid tegid. See oli suurepärane boonus kogu sellele päevale, näha langevarjurite hüppeid päris lähedalt.
Minu lennu aeg natuke viibis, kuna olid ühe lendaja vahele võtnud, kes koos perega olid lendama tulnud. Kell 10.18 oli minul aeg minna. Selleks ajaks oli suurem pabin möödas aga väikene ärevus oli ikka hinges.
Instruktori paariline, kes sõitis ka autoga ja tõmbas purje üles, aitas mulle rihmad peale ning kiivri pähe. Kontrollis, et kõik oleks korras ja kinni. Kui kõik paigas, võttis auto hoo üles, meid taevasse vedav köis tõmbus pingule, tegime paar jooksusammu ja juba oligi maa mu jalgade alt kadunud.
Auto sõitis ikka päris kiiresti, arvan,et ca 40-50 km/h, sest hoog oli suur, kui me järjest kõrgemale ja kõrgemale tõusime ning tuul vihises kõrvus. Mingil hetkel tundus mulle, et palju me veel kõrgust võtame, oleme juba niigi kõrgel, tuul vihiseb kõrvus ja hoog on kiire ning emotsioonid laes.
Kuulsin vahepeal, et instruktor ütles, 300m. Tõusime veel natuke ja siis lasi instruktor köie meie ja auto vahelt lahti. Kiirus kahaneb ja tuulevilin kõrvus asendub vaikusega. Tunne on super ning olen väga rõõmus. Liugleme rahulikult taevalaotuses. Rahu saabus mu hinge ja nautisin lendu täiel hingel. Kõrgust ca 600m. See tunne on super - vaikus, tuul puhub mõnusalt vastu nina, majad ja puud on all väikesed, põllud on erivärvi rohelised/kollased ja loodus imeline ning inimesi silm ei seleta. Võib ikka öelda küll, et Eesimaa on väga ilus.
Enne maandumist tegi instruktor ikka paar trikki ka, kõigutades varju ühele ja teisele poole:) Siis oli küll tunne, et see iste enam mind turvalisel ei hoia ning lendan suvaliselt õhus paremale ja vasakule.
Lõpuks oli taas tunda maad oma jalade all:)
Kindlasti teeks paraplaani lennu selle meeskonnaga uuesti. Istruktor oli sõbralik ja jutukas, abiline teadis täpselt mida vaja teha on. Soovitan kõigile, kes natukene kahtlevad, kas seda lendu ette võtta- tehke seda kindlasti, see on nii rahustav, seal taevalaotuses hõljuda ja lihtsalt nautida vaadet. Kuid nagu heade asjadega ikka, sai see 10 min seal õhus nii kiirest läbi. Oleks vähemalt sama palju veel tahtnud seal lennata:)
Ega see lendamise võimalus nii lihtne polegi. Kas lend toimub, sõltub ilmast. Pilves, vihmane ja tuuline ilm välistab lendamise. Mõnel nädalal lendu ei toimugi, kuna ilma pole soodne. Flytandem paneb iga nädala alguses üles info, kas lendamise võimalus on või mitte. Esmaspäeval ja kolmapäeval uuendatakse andmeid ja lisatakse registreerimise info, kui ilm lendamist lubab. Kolmapäeva hommikul tuligi info, et nädalavahetusel lennud toimuvad ning registreerisin ennast laupäeval toimuvale viimasele lennule kl 10.00-ks.
Valitud laupäevane ilm oli super. Väga soe ja pea-aegu tuuletu. Lend toimus Rapla lähedal Kuusiku lennuväljal. Hakksime kodunt liikuma 8.30 paiku. Tegime Rapla Selveris väiksese peatuse, lapsed ostsid jäätist ja oligi aeg lennujaamale sõita. Hommikul ärgates suurt pabinat mul ei olnudki aga vahepeal teel sinna sõites hakkas küll korraks sees keerama ja söögi peale ei tahtnud mõeldagi. Kohale jõudes oli jälle mingi rahu tagasi tulnud.
Kuusiku lennuvälja kasutatakse ka tavapäraselt väikese lennukite maandumise kohana. Selle päeval toimusid seal veel langevarjuhüpped ja teiste paraplaanide lennud.
Peale minu lendu vist üks paraplaani lend toimuski ja siis vallutasid lennuvälja teised purjed ja varjud :) Viimane paraplaan saigi lennata koos langevarjuritega, kes oma hüppeid tegid. See oli suurepärane boonus kogu sellele päevale, näha langevarjurite hüppeid päris lähedalt.
Minu lennu aeg natuke viibis, kuna olid ühe lendaja vahele võtnud, kes koos perega olid lendama tulnud. Kell 10.18 oli minul aeg minna. Selleks ajaks oli suurem pabin möödas aga väikene ärevus oli ikka hinges.
Instruktori paariline, kes sõitis ka autoga ja tõmbas purje üles, aitas mulle rihmad peale ning kiivri pähe. Kontrollis, et kõik oleks korras ja kinni. Kui kõik paigas, võttis auto hoo üles, meid taevasse vedav köis tõmbus pingule, tegime paar jooksusammu ja juba oligi maa mu jalgade alt kadunud.
Auto sõitis ikka päris kiiresti, arvan,et ca 40-50 km/h, sest hoog oli suur, kui me järjest kõrgemale ja kõrgemale tõusime ning tuul vihises kõrvus. Mingil hetkel tundus mulle, et palju me veel kõrgust võtame, oleme juba niigi kõrgel, tuul vihiseb kõrvus ja hoog on kiire ning emotsioonid laes.
Kuulsin vahepeal, et instruktor ütles, 300m. Tõusime veel natuke ja siis lasi instruktor köie meie ja auto vahelt lahti. Kiirus kahaneb ja tuulevilin kõrvus asendub vaikusega. Tunne on super ning olen väga rõõmus. Liugleme rahulikult taevalaotuses. Rahu saabus mu hinge ja nautisin lendu täiel hingel. Kõrgust ca 600m. See tunne on super - vaikus, tuul puhub mõnusalt vastu nina, majad ja puud on all väikesed, põllud on erivärvi rohelised/kollased ja loodus imeline ning inimesi silm ei seleta. Võib ikka öelda küll, et Eesimaa on väga ilus.
Enne maandumist tegi instruktor ikka paar trikki ka, kõigutades varju ühele ja teisele poole:) Siis oli küll tunne, et see iste enam mind turvalisel ei hoia ning lendan suvaliselt õhus paremale ja vasakule.
Lõpuks oli taas tunda maad oma jalade all:)
Kindlasti teeks paraplaani lennu selle meeskonnaga uuesti. Istruktor oli sõbralik ja jutukas, abiline teadis täpselt mida vaja teha on. Soovitan kõigile, kes natukene kahtlevad, kas seda lendu ette võtta- tehke seda kindlasti, see on nii rahustav, seal taevalaotuses hõljuda ja lihtsalt nautida vaadet. Kuid nagu heade asjadega ikka, sai see 10 min seal õhus nii kiirest läbi. Oleks vähemalt sama palju veel tahtnud seal lennata:)
Kommentaarid
Postita kommentaar