Mokko Maahotelli järvemaja ja Emumäe torn 20.- 21.07.17
Triin ja Siim olid plaaninud teha 2 päevase puhkuse väikeses majakeses mõne järve ääres. Otsides erinevaid kohti, oli nende sooviks, et majake asuks veekogu ääres ja majas oleks kamin. Esialgu vist mindagi head ei leitudki aga siis proovis Triin veelkord Booking.com otsingut ja silma jäigi Mokko Maahotelli järvemaja. Siis mõtlesid, et võiks meid ka kaasa kutsuda. Kui Triin mainis nime Mokko, siis ma ei olnud kindel, et see on sama koht, kus eelmisel aastal Krissuga käisime. Kui sai selgeks, et see asub Palamuse lähedal, siis oli kindel, et sama majake. Meie küll ööbimime tookord toas aga Krissule meeldis seal väga. Ette rutates võin öelda, et ka Triinule ja Siimule . "Nagu maal vanaema juures", ütles Triin :) Samal arvamusel oli ka Krissu eelmisel aastal.
Kiired muudatused plaanides, asjad kokku ja neljapäeval kl 12 paiku oli start. Saime Triinu ja Siimuga Lasnamäe Maxima juures kokku, et natuke söögipoolist kaasa osta ja 2h pärast olimegi Mokkos kohal. Kõik oli samamoodi kui eelmisel aastal, sõbralik musta-valge koer jooksis vastu (nüüd küll natuke suuremaks kasvanud, aga jätkuvalt noorele koerale kohaselt mänguhimuline), natuke suurem ja tigedam koer, kes pärast muutus külaliste suhtes ükskõikseks ja magas laisalt aias, kanad, hobused ja lambad olid samas kohas, lisaks olid juurde võetud 2 poni.
Pakkisime asjad lahti, Triin pidi natuke tööd tegema, lapsed vallutasid kohe järve silla ning hakkasid konnakulleseid püüdma, mina tegelesin söögiga ja Siim pani grilli sooja. Kui Triinul töö tehtud sai, oligi aeg hilist lõunat süüa, mis oli samas ka õhtusöögi eest, sest ega me rohkem süüa ei teinudki.
Kuna silla külge oli seotud ka parv, kus lapsed ronisid, oli peale söömist aeg parv sillaküljest lahti sõlmida ja parvetama minna. Esialgu proovis Siim, kuidas parvetada on ja kas puutoigas, millega parve edasi lükata ikka põhja ulatub. Eelmisel aastal olid seal ka 2 aeru, mis nüüdseks olid aga kuhugi kadunud. Järv oli päris sügav, see toigas oli 2 minu pikkust ja natuke rohkemgi. Kohe järve ääres mõõtsime ära, et seal on lastele üle pea. Sai neid ka hoiatatud, et kui sillalt vette kukuvad, siis põhja all ei ole aga õnneks oskasid mõlemad ujuda. Peale seda, kui Siim oli lastega parvega paar edasi-tagasi tiiru teinu, oli naiste kord. Parvetada on ikka tore :)
Peale parvetamist hakkas Siim sauna kütma ja varsti oligi saun soe. Lastele pakkus suurt lõbu saunalavalt vette hüpata. Krissu tegi seda 3x aga peale viimast korda tunnistas, et vesi tundub väga külm ja rinnus oli valus, ju siis kuuma ja külma vee suhe ei mõjunud nii mitmendat korda hästi.
Peale saunatamist ja vees möllamist oli väljas juba jahedaks läinud ja jäime tubaseks, ning hakkasime lauamänge mängima.
Meie täiskasvanud mängisime Sõnamängu ja Aliast, kus sai ikka palju nalja, sest mida hilisemaks õhtu läks, seda vähem pea korralikult mõelda suutis:) Lapsed mängisid kabet, kuni lõpuks ära väsisid ja ca 23.30 paiku otsustasime siis magama minna.
Kuna kütsime sauna ja õhtu põles veel kaminas tuli, siis kõik see soojus läks üles, teisele korrusele, kus me magasime. Ka kamina korstnajalg oli voodite ligidal ja õhkas sooja. Sellest kõigest oli üleval väga palav ja uni ei tahtnud üldse tulla. Lisaks sellele hakkas kamin jahtuma ja praksuma, mis segas ka minu und. Lapsed loomulikult jäid kohe magama ja norskasid üksteise võidu. Lõpuks, kui õues valgemaks hakkas minema murdis uni lõpuks ka minu maha.
Hommikul 9.30 oli äratus, sest 11.00 pidime majast väljas olema. Ega see ärkamine kellelgi kerge olnud. Aga saime üles, kerge hommikusöök ja asja kokku ning kl 11.00 oligi koristajatädi oma ämbrite ja harjaga meie maja ees.
Enne edasi sõitmist nautisid lapsed veel kanade ja ponidega koos olemist ja toitmist.
Sealt edasi oli sõitsime Emumäe torni, mis jäi meile koduteele mõnusalt ette.Olen mitu korda tahtnud sinna minna, kui mööda sõitnud oleme, aga siis kas pole aega olnud või on ilm kehva. Seekord oli ilm super ja seadsimegi suuna torni poole. Enne kui parklast torni jõuad on teeäärde tehtud toredad puujuurikatest loomad ja kujud. Torni kõrvale on ehitatud juurikatest suur onn, kus on sees tulease, istumisalused ja voodi.
Emumäe torn ise on 21,5 m kõrge ja 115 trepiastet, mis ka üle lugesime. Selge ilma näeb tornist 20-30km kaugusele.
Peale seda oligi aeg kodupoole sõita. Siim ja Triin pöörasid Koeru ristist Paide poole, meie Tallinnasse. Enne linna tulekut põikasime kiiresti Amblast läbi. Kuna me ette ei teatanud, siis olid vanemad väga üllatunud, kui Krissu koputamise peale ukse avasid. Tegelikult oli neil väga hea meel, et läbi läksime. Vaatamata sellele, et sinna sõites sada tugevat vihma, oli Amblas õnneks ilm mõnusalt soe ja päike kuivatas muru kiiresti ära ning saime väljas istuda.
Tänan siinkohal Triinu ja Siimu, et meid sellele toredale väljasõidule kutsusid:)
Kiired muudatused plaanides, asjad kokku ja neljapäeval kl 12 paiku oli start. Saime Triinu ja Siimuga Lasnamäe Maxima juures kokku, et natuke söögipoolist kaasa osta ja 2h pärast olimegi Mokkos kohal. Kõik oli samamoodi kui eelmisel aastal, sõbralik musta-valge koer jooksis vastu (nüüd küll natuke suuremaks kasvanud, aga jätkuvalt noorele koerale kohaselt mänguhimuline), natuke suurem ja tigedam koer, kes pärast muutus külaliste suhtes ükskõikseks ja magas laisalt aias, kanad, hobused ja lambad olid samas kohas, lisaks olid juurde võetud 2 poni.
Pakkisime asjad lahti, Triin pidi natuke tööd tegema, lapsed vallutasid kohe järve silla ning hakkasid konnakulleseid püüdma, mina tegelesin söögiga ja Siim pani grilli sooja. Kui Triinul töö tehtud sai, oligi aeg hilist lõunat süüa, mis oli samas ka õhtusöögi eest, sest ega me rohkem süüa ei teinudki.
Kuna silla külge oli seotud ka parv, kus lapsed ronisid, oli peale söömist aeg parv sillaküljest lahti sõlmida ja parvetama minna. Esialgu proovis Siim, kuidas parvetada on ja kas puutoigas, millega parve edasi lükata ikka põhja ulatub. Eelmisel aastal olid seal ka 2 aeru, mis nüüdseks olid aga kuhugi kadunud. Järv oli päris sügav, see toigas oli 2 minu pikkust ja natuke rohkemgi. Kohe järve ääres mõõtsime ära, et seal on lastele üle pea. Sai neid ka hoiatatud, et kui sillalt vette kukuvad, siis põhja all ei ole aga õnneks oskasid mõlemad ujuda. Peale seda, kui Siim oli lastega parvega paar edasi-tagasi tiiru teinu, oli naiste kord. Parvetada on ikka tore :)
Peale parvetamist hakkas Siim sauna kütma ja varsti oligi saun soe. Lastele pakkus suurt lõbu saunalavalt vette hüpata. Krissu tegi seda 3x aga peale viimast korda tunnistas, et vesi tundub väga külm ja rinnus oli valus, ju siis kuuma ja külma vee suhe ei mõjunud nii mitmendat korda hästi.
Peale saunatamist ja vees möllamist oli väljas juba jahedaks läinud ja jäime tubaseks, ning hakkasime lauamänge mängima.
Meie täiskasvanud mängisime Sõnamängu ja Aliast, kus sai ikka palju nalja, sest mida hilisemaks õhtu läks, seda vähem pea korralikult mõelda suutis:) Lapsed mängisid kabet, kuni lõpuks ära väsisid ja ca 23.30 paiku otsustasime siis magama minna.
Kuna kütsime sauna ja õhtu põles veel kaminas tuli, siis kõik see soojus läks üles, teisele korrusele, kus me magasime. Ka kamina korstnajalg oli voodite ligidal ja õhkas sooja. Sellest kõigest oli üleval väga palav ja uni ei tahtnud üldse tulla. Lisaks sellele hakkas kamin jahtuma ja praksuma, mis segas ka minu und. Lapsed loomulikult jäid kohe magama ja norskasid üksteise võidu. Lõpuks, kui õues valgemaks hakkas minema murdis uni lõpuks ka minu maha.
Hommikul 9.30 oli äratus, sest 11.00 pidime majast väljas olema. Ega see ärkamine kellelgi kerge olnud. Aga saime üles, kerge hommikusöök ja asja kokku ning kl 11.00 oligi koristajatädi oma ämbrite ja harjaga meie maja ees.
Enne edasi sõitmist nautisid lapsed veel kanade ja ponidega koos olemist ja toitmist.
Emumäe torn ise on 21,5 m kõrge ja 115 trepiastet, mis ka üle lugesime. Selge ilma näeb tornist 20-30km kaugusele.
Peale seda oligi aeg kodupoole sõita. Siim ja Triin pöörasid Koeru ristist Paide poole, meie Tallinnasse. Enne linna tulekut põikasime kiiresti Amblast läbi. Kuna me ette ei teatanud, siis olid vanemad väga üllatunud, kui Krissu koputamise peale ukse avasid. Tegelikult oli neil väga hea meel, et läbi läksime. Vaatamata sellele, et sinna sõites sada tugevat vihma, oli Amblas õnneks ilm mõnusalt soe ja päike kuivatas muru kiiresti ära ning saime väljas istuda.
Tänan siinkohal Triinu ja Siimu, et meid sellele toredale väljasõidule kutsusid:)
Kommentaarid
Postita kommentaar