Lennundusmuuseum 25.07

Juba mõnda aega on isa rääkinud, et ta tahaks Krissuga lennundusmuuseumi minema. Kuna sellel suvel tulid jällegi muud asjatoimetused vahele ja siis ütles ta, võiksime seal ise ära käia.
Eesti Lennundusmuuseum asub Veskiorus. Tartust ca 16 km kaugusel. Kui auto muuseumi ette ära parkida on kohe näha suur reisilennuk.

Ega siin pikalt midagi kirjutama ei hakka. Pildid räägivad enda eest:)

Peahoones on 3 korrusel ligi 400 lennukimudelit:

Välisväljakul paiknevad Poolast, Eestist, Rootsist, Šveitsist, Ukrainast, Itaaliast saadud lennukid, helikopterid, reaktiivlennukid jne.

Mõnesse lennumasinasse sai ka sisse ronida, mida Krissu loomulikult ka tegi:)

Ka reisilennukitesse sai sisse. Suure reisilennuki piloodikoht:

Eralennuki mugavused:

Isegi mootorid olid nähtavale toodud. Olid ikka võimsad küll:

 ja lennuki "sumpsid" :)

Erinevad helikopterid:

ja reaktiivid:

Purilennukid on ikka nii väikesed:

Oli ka paju erinevaid rakette:

ja minu lemmik, välimuselt nii cool :)

Kui lennukid vaadatud, oli kõht tühjaks läinud. Algul plaanisime Tartusse sööma minna. Aga kui nägime teeviita Põlvasse, siis keerasime autonina hoopis sinnapoole. Ega Põlvas vägapalju söögikohti pole. Läksime siis Kaubamja kohvikusse, kus olid ulmeliselt odavad hinnad: meie söögivalik - 0,5 l Sprite, + mahl + praad ja 2 suppi läks koku maksma = 7.00 eur.

Tagasiteel avastasin, et Taevaskoda jääb kodutee äärde ja kuna Krissu seal käinud ei ole ning ilm oli ilus, siis otsustasime ka sinna minna. Esimene üllatus oli see, et teeääred olid autosi täis pargitud ning mõne aja pärast saime ka põhjuse teada - seal oli üks suur pulmapidu:)  

Krissu ei suutnud Taevaskoja looduse ilu ära imestada. 

Suutsime seal rajalt natuke kõrvale kalduda ja tegime läbi metsa ikka paarikilomeetrise matka:)

Taevaskojast suundusime mööda Peipsi kallast kodupoole. Matk Taevaskoja metsas oli taas kõhu tühjaks teinud ja plaanisime Alatskivil süüa. Mõned aastad tagasi pidas seal ühes aidas kena Soome vanaproua ühte toredat kohvikut. Aga meie kurvastuseks oli ta selle maha müünud ja aida hoovis oli hoopis vabaõhuteater, kuhu turvamees meis sõbralikult suunas. Paraku meil näidendi vaatamise plaani polnud ja uurisime turvamehelt, kuhu nüüd sööma võiks minna.  Sõime siis kohalikus trahteris, mille sööke väga kiita ei saa. Selline "Harju keskmine" nagu öeldakse:)

Sealt edasi tahtsin ikkagi proovida Kavastust praamiga üle Emajõe kodupoole sõita. Praami ajad vaadatud, kihutasime Kavastu poole. Kahjuks selgus  tõsiasi, et kuivade ilmadega on Emajõgi väga madal ja meie auto just mitte väga kõrge ning nii me praamiga üle jõe ei saanudki.  

Sealt edasi siis Mustvee poole, et Peipsi äärest mitte ilma kalata koju minna. Saimegi mõnusad latikad. Kuna sõitsime Amblast nii lähedalt mööda, siis tegime kella 21.00 paiku vanematele kõne, et võtku nüüd külalised vastu:) Viisime ka neile külakostiks paar kala:)

Taas kodus tagasi ja kogu see ring saigi tehtud ca 12 tunniga:)