Meie uued pereliikmed

Sellest on nüüd küll üle poole aasta möödas, kui meie perre tulid uued pereliikmed- 2 kääbushamstrit.
Krissu oli juba päris pikka aega rääkinud, et ta tahab endale kääbushamstreid. Ma ei võtnud seda teemat kohe väga tõsiselt, sest lastel käivad lemmiklooma teemad ikka aeg-ajalt mõtetes. Kui ta eelmise aasta suve lõpus jälle sellest rääkis, siis lõpuks nõustusin. Läksime loomapoodi ja 31.august 2017.a. me sealt 2 kääbushamstrit ostsime. Plaan oli võtta 2 isast hamstrit, sest nad ei pidanud niipalju kaklema, kui emased.



Poisid koju toonud oligi kõik hästi, kuni 29.september läksin hommikul vaatama, mis nad seal pesas toimetavad ning ohh üllatust, kui pesas oli 3 väikest roosat ja karvadeta hamstripoega. Pildil on näha 2 poega, sest üks oli väiksem ning jäi paberi alla peitu.

Tuli välja, et saime hoopis emase ja isase hamstri :) Kuna me rohkem poegi ei soovinud, siis ostsime järgmisel päeval teise puuri ning panime isahamstri sinna.
Kuna 2 nädalat ei tohi emahamstrit segada, ning nende majakest puudutada, poegade katsumisest rääkimata /sest muidu võib ema pojad ära süüa/, siis olimegi 2 nädalat pidevas ootuses, et kuidas pojakestel läheb ja kas kõik on hästi. Et olla kindlad, et pojad elus, siis kuulasime pidevalt kas pesast kostub poegade piiksumist. Emale andsime süüa hapukoort ja munavalget, et tal oleks ikka piima, et poegi toita. Hapukoor oli ta lemmik söök sellel ajal. Mida rohkem aeg edasi, seda kõvemini pojad pesas piikusid, kuni ühel heal päeval nägime, et üks pisike ukerdab pesast välja. Emahamstril oli ikka pidevalt tegemist, et need üleannetud pojad pessa tagasi tassida, kes tahtsid hoopis puuris ringi askeldada ja ümbrust uurida. 



Kahjuks selgus tõsiasi, et ellu jäi ainult 2 poega, ju see üks oli liiga nõrk.
Kui pojad pesast välja tulid, siis nad olid nagu metssea poegade väikesed koopiad, seljapealt sellised triibulised ja üliarmsad.






Kui pojad suuremad, siis käisime igaks juhkus loomaarstil, et teha kindlaks milline poeg on emane, milline isane. Enne kui pojad said 4 nädalaseks pidime isase hamstripoja emaste juurest ära võtma, et ei tuleks rohkem poegi. Nii saigi isahamster oma poja enda juurde ja ema puuri jäi teine emane hamster. Kahjuks ema ei saanud oma lapsega ühes puuris üldse hakkama, pidevalt kaklesid hullu moodi, siis pidime väikese emase hamsu loomapoodi viima, et mõni laps saaks selle kullakese endale. Isa ja poeg saavad siiani rahulikulmalt läbi, kuigi isa on selline ülbem ja kipub pojaga kaklema. Samas magavad nad osa päevast kõrvuti ühes pesas ja ei ole mingit probleemi, siis teinekord kaklevad nii et saepuru lendab.

Vasakul on isaste hamsude puur ja paremal laiutab ema üksinda.


Jooksurattal jooksevad nad ikka hullumeelse kiirusega, ma ei saa aru, kuidas nende jalad nii kiiresti liiguvad :)

 Vahel jäävad nad oma jooksurattasse või käimistorusse magama.





Kui nad puurist välja võtta ja lasta vabalt ringi joosta, siis on nad väga kiired. Vahel isegi tõusevad tagumistele jalgadele ja siblivad edasi nagu inimesed kahel jalal:) Ega nad rumalad loomad ka ei ole. Kui teeme  nende jooksmise platsile tekist või kätest-jalgadest ringi ümber, et nad minema ei jookseks, siis see koht, kust nad saavad üles ronida jääb neile meelde. Laseme neil üle tõkke minna ning tõstame tagasi jooksuplatsile, siis ta teab kohe, kuskohast üle sai :)

Peale poegade sündimist oli emahmaster väga rahutu ja pani kohe jooksu, kui tahtsid teda kätte võtta. Tänaseks on ta taas vaiksemaks muutunud. Kui ta oma majakesest väljas on ja ma temaga rääkima lähen, siis istub tagumiste jalgade peale, esikäpad üleval ja kuulab, mida ma räägin või ootab ehk annan midagi head süüa:)

Aga isahamster on üks ülbe tüüp. Nii kui käe tema juude panen või sülle võtan, siis kohe hammustab. Ning nagu juba kirjutasin, on tema see, kes puuris poisiga riidu kisub. 

Poiss on aga mõnus sell, ei hammusta ega kisu riidu. Kui puurist välja saab, siis on üli aktiivne, aina jookseks ja tuuseldaks ringi.

Isased hamstrid nagu räägiksid või vaidleksid omavahel. Kui nad ühte majja ennast mahutavad, siis hakkab sealt kostuma sellist särtsuvat või säutsuvat häält. 






Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mees, kes teadis ussisõnu

Minu esimene kõne

Ilus maa