Ööjooks Rakveres
Kuna eelmisel aastal jäin Ööjooksule registeerimisega hiljaks ning juuli lõpuks olid kõik 10 km kohad täis, siis selle aasta jooksule registreerisin ennast juba aasta alguses:) Seoses meie Norra reisiga ei olnud ka sellel aastal jooksul osalemine kindel. Õnneks muutsime oma esialgseid reisi kuupäevasid, ning reisi eelõhtul tegin koos äikesetormiga ühe RAJU JOOKSU Rakveres.
Igal rajal oli oma nimi:
Lahe Rakvere - 4 km.
Raju rada - 10 km.
Võimas Rakvere - 21.1 km
Seekordne Ööjooks toimus juba 7 korda ning oli natuke teistsugune kui eelnevatel aastatel. Stardi aega oli muudetus kl 20.05 (varem oli see 21.15 paiku). Samuti pidi võtma oma stardimaterjalid välja kl 18.00-ks, mis oli natuke ebameeldiv, sest jooksjad pidid mitu tundi lihtsalt passima ja ootama, et kl 20.05 starti saada. Seekord ei lubatud rajale kepikõndijaid ning kärudega osalejaid, mis minule sobis.
Ilmateade oli pidevas muutumises. Kord lubas paduvihma, siis head ilma, siis jälle vihma. Hommikul vaadatud ilmateade lubas mõõdukat sooja ja mitte väga hullu sadu. Aga kõik läks vastupidi.
Kuna ma ei ole varem sellel üritusel osalenud, ei teadnud ka kuidas Rakvere kesklinnas sellise ürituse ajal parkimiskohtadega on. Seega sättisime ennast kohale ca 17-ks, et jõuda parkimiskoht leida ja kl 18-ks stardimaterjalid välja võtta. Kõik läks aga väga hästi. Auto saime parkida kohe keskväljaku äärde, autost stardiplatsini oli ca 300 m :) Ilm läks aga aina palavamaks, kl 18 paiku oli üle 25 C kindlasti ja lisaks tuulevaikus keskväljakul. Kui stardimaterjalid ja Nike punane jooksusärk oli välja võetud, jalutasime keskväljakul ringi, vaatasime, mis head sporditurul müüa on (oli ikka head kraami:). Krissule ostsin kehalise tunniks botased ja Renks mulle/ja talle endale ikka ka/ spordikella, mille üle mul on tegelikult väga hea meel. Renks seadistas kella vastavalt minule ära ning sain kohe Ööjooksul seda katsetada. Ülihea ikka, kui saad jälgida oma jooksu tempot, km aega jms. Krissu ostis Hagari Pizzakioskist (E.Vilde 4) ülihea lastepizza mis maitses meile kõigile väga hästi. Ja juba oligi aeg jooksuriided selga panna ning finiši poole minema hakata.
Tegelikult oli lahe, et kõik jooksjad olid ühtemoodi riides. Samas ütles Renks, et ta läks minu jooksu teisele poole platsi vaatama, et kaasa elada, aga kuna kõik on ühtemoodi punased, siis oli raske mind märgata :) Kahjuks on mu Endomondo programm mingi triki teinud ning Renks ei näe juba mõnda aega minu jooksmisi nö reaalajas :)
Rahvast oli jooksul palju, kõik ühesugustes särkides, nagu punane jõgi:) Kõigepealt läksid rajale 21 km jooksjad, siis 4 km ja lõpus 10 km. Igale stardipaugule andis ägedat tunnet võimsad tuleleegid nii stardijoonel kui jooksukoridori äärtes.
Nagu öeldud, mulle meeldis, et kepikõndijaid seekord rajal ei olnud. Olen korra koos nendega jooksund ja see on ikka jube ebamugav, sest ega nad oma keppidega vehkimist väga ei kontrolli. Sellegi poolest lubati rajale üheskoos nii jooksjad kui kõndijad, mis ei ole väga tark tegu, sest kohe esimesest kilomeetrist alates oli kohati tee ühtlaselt täis kõndijaid, kes silmnähtavalt jooksjaid segasid, sest enamus jooksjaid (mina ka), et korralikult jooksta saaks, läksid kõnniteele, et jalutajatest mööda saada.
Vaatamata sellele, et kell oli juba üle 20.00 oli meeletult palav. Higi voolas ja pidevalt jõin kaasavõetud väikeset pudelist lonkshaaval, lootes sellega esimese joogipunktini vastu pidada. Kui lõpuks joogipunktini jõudsin oli see suur kergendus, jõin ühe topsi tühjaks ja teise valasin näole ning kätele, et natukenegi jahutust saada. Rada oli mõnusalt mööda Rakvere linna tänavaid. Raja ääres oli palju meelelahutuspunkte (noored DJ-d, kõhutantsijad, tuleakrobaadid, väikesed bändid jne). Vahepeal olid jooksurajad ääristatud põlevate õueküünaldega. Väga lahe.
Ja siis, kui oli veerand rajast joostud, tõusid Rakevere kohale tumedad äikesepilved, tõusis mõnus jahutav tuul ja hakkas müristama.
Esialgu tundus, et lihtsalt tormituul tõuseb ja pilved lähevad mööda aga siis tekkis järsk pööre. Üha tumedamad pilved kerkisid linna kohale, kõik muutus hetkega pimedaks, kõuemürin oli vaheldumisi välgunooltega ning hakkaski tibutama. Ohh see oli mõnus värskendav peenike vihm, mis keha jahutas. Vihmale eelnev müristamine ja välgunooled oli kui tellitud eriefekt, mis andis jooksule teistsuguse põneva elamuse. Siis kärgatas vägev kõuemürin ja taevaluugid läksid valla. Hetkega oli kottpime, vihma sadas nii tugevalt, et ette väga ei näinud. Riided olid minutitega ligumärjad ja jalad lirtsusid kuuldavalt. Üritasin päästa oma telefoni, pannes selle esialgu pluusi varruka alla, aga sain koheselt aru, et sellest pole abi, kui sulle nö ämbriga vett kaela valatakse. Võtsin telefoni käe ümbert ära ning toppisin jooksupükste vahele. Võtsin ära ka kella, mis pidi küll veekindel olema, aga kas seda paduvihmas leotada on ikka OK, selles polnud ma kindel. Pigistasin kella tugevalt pihku ja jooksin edasi. Viskasin lähimasse prügikasti ka oma joogipudeli, sest mis mõtet on seda tassida, kui oled läbimärg ning suu ja silmad vett täis :) Tänavad olid nagu jõed. Kõnniteel oli olukord natuke parem, proovisin isegi seal puude varjus joosta, aga kuna äikest pidevalt tagus ja tuul oli väga tugev, otsustasin seal jooksmise lõpetada, et mitte mõne murduva oksa või puu alla jääda ning jooksin edasi mööda tänavajõge:)
Enamus jooksjaid ei lasknud ennast sellest segada, ning jooksid võiduka lõpuni. Vahepeal tundus, nagu oleks maalilmalõpp käes ja inimesed põgenevad joostes, lootes imelist pääsemist. Eks ta ju nii oligi, et kõik jooksid nii nagu jaksasid, et tormist ja vihmast pääseda ning ületada see oodatud finišijoon :)
Natuke enne lõppu (kilomeetri infoplaktid oli tormituul maha rebinud) tundus, et nüüd ongi see viimane tänavapööre ja tuttav keskväljak tuledes on ees, aga ei midagi sellist, rada jätkus, oli pime ning vihma kallas ja ma ei saanud üldse aru, kus ma parasjagu olen ning palju veel on joosta jäänud, kas 1 km või 300m vms.
Rajapiirded, inventar ja tehnika, kõik jäid marutuule ja paduvihma meelevalda. Piiretest ja kilomeetri viitadest ei olnud midagi järel. Mingi hetk kuulen selja tagant, et tuleb politsei vilkuritega ja karjub, "10 km hoidke paremale" ja aina kordab seda lauset. Esialgu mõtlesin, et mingi õnnetus on juhtunud, äike puu maha murdnud vms. Aga paarisaja meetri pärast sain teada, et 10 km jooksjad peavad ühes kurvis paremale pöörama ja 21 km vasakule, et uuele ringile minna. Seal teede ristumiskohas oli ka üks noormees, kes seda infot tormituule ja vihma kohinas jooksjatele üritas läbi ruupori karjuda, olles roninud mingi auto katusele:) Olen kindel, et järgmisel päeval ta ei suutnud isegi sosistada :)
Õnneks tuli lõpuks ka see oodatud finišisirge, punase vaibaga, mis ujus vee all:)
Ajavõtusüsteemid olid vee alla jäänu, sest stardijoont ületades oli seal meeldiv paarikümne cm sügavune järv (vesi oli kindlasti üle jalalaba) ja joostes pritsis vesi põlvini. Kahjuks jäid osadel jooksjatel selle tõttu oma jooksuaeg fikseerimata.
Renks ja Krissu olid mind vihmas ikka oodanud, aga siis läks vihm ikka nii tugevaks, et nad pidid loobuma, olles ise läbimärjad. Tegelikult oli meil ka kokkulepe, et kui ikka paduvihma sadama hakkab, siis nad mind finišis ei oota.
Tegelikult oli see ägedaim jooks mu elus!
Väga ilmekalt annavad olukorrast finišijoonel edasi need pildid:)
http://www.snap.ee/user/oojooks/album/eesti_oojooks_2017?oid=6200387#0I9A2423
Rohkem pilte Ööjooksult saab vaadata siit albumist.
Stardinumber oli 3923
Koht 1503/ jooksjaid kokku 3355
Naiste arvestuses koht 618, kokku naisi 2116
Koht oma vanuseklassis N45 - 59, kokku jooksjaid selles vanuseklassis 225
Stardijoone ületasin 20:12:45
6,4 km vaheaeg oli 00:43:15 ja kell 20:53:15
Finiš 01:04:06, korrigeeritud aeg 01:01:20 ja kell 21:14:05
Igal rajal oli oma nimi:
Lahe Rakvere - 4 km.
Raju rada - 10 km.
Võimas Rakvere - 21.1 km
Seekordne Ööjooks toimus juba 7 korda ning oli natuke teistsugune kui eelnevatel aastatel. Stardi aega oli muudetus kl 20.05 (varem oli see 21.15 paiku). Samuti pidi võtma oma stardimaterjalid välja kl 18.00-ks, mis oli natuke ebameeldiv, sest jooksjad pidid mitu tundi lihtsalt passima ja ootama, et kl 20.05 starti saada. Seekord ei lubatud rajale kepikõndijaid ning kärudega osalejaid, mis minule sobis.
Ilmateade oli pidevas muutumises. Kord lubas paduvihma, siis head ilma, siis jälle vihma. Hommikul vaadatud ilmateade lubas mõõdukat sooja ja mitte väga hullu sadu. Aga kõik läks vastupidi.
Kuna ma ei ole varem sellel üritusel osalenud, ei teadnud ka kuidas Rakvere kesklinnas sellise ürituse ajal parkimiskohtadega on. Seega sättisime ennast kohale ca 17-ks, et jõuda parkimiskoht leida ja kl 18-ks stardimaterjalid välja võtta. Kõik läks aga väga hästi. Auto saime parkida kohe keskväljaku äärde, autost stardiplatsini oli ca 300 m :) Ilm läks aga aina palavamaks, kl 18 paiku oli üle 25 C kindlasti ja lisaks tuulevaikus keskväljakul. Kui stardimaterjalid ja Nike punane jooksusärk oli välja võetud, jalutasime keskväljakul ringi, vaatasime, mis head sporditurul müüa on (oli ikka head kraami:). Krissule ostsin kehalise tunniks botased ja Renks mulle/ja talle endale ikka ka/ spordikella, mille üle mul on tegelikult väga hea meel. Renks seadistas kella vastavalt minule ära ning sain kohe Ööjooksul seda katsetada. Ülihea ikka, kui saad jälgida oma jooksu tempot, km aega jms. Krissu ostis Hagari Pizzakioskist (E.Vilde 4) ülihea lastepizza mis maitses meile kõigile väga hästi. Ja juba oligi aeg jooksuriided selga panna ning finiši poole minema hakata.
Tegelikult oli lahe, et kõik jooksjad olid ühtemoodi riides. Samas ütles Renks, et ta läks minu jooksu teisele poole platsi vaatama, et kaasa elada, aga kuna kõik on ühtemoodi punased, siis oli raske mind märgata :) Kahjuks on mu Endomondo programm mingi triki teinud ning Renks ei näe juba mõnda aega minu jooksmisi nö reaalajas :)
Rahvast oli jooksul palju, kõik ühesugustes särkides, nagu punane jõgi:) Kõigepealt läksid rajale 21 km jooksjad, siis 4 km ja lõpus 10 km. Igale stardipaugule andis ägedat tunnet võimsad tuleleegid nii stardijoonel kui jooksukoridori äärtes.
Nagu öeldud, mulle meeldis, et kepikõndijaid seekord rajal ei olnud. Olen korra koos nendega jooksund ja see on ikka jube ebamugav, sest ega nad oma keppidega vehkimist väga ei kontrolli. Sellegi poolest lubati rajale üheskoos nii jooksjad kui kõndijad, mis ei ole väga tark tegu, sest kohe esimesest kilomeetrist alates oli kohati tee ühtlaselt täis kõndijaid, kes silmnähtavalt jooksjaid segasid, sest enamus jooksjaid (mina ka), et korralikult jooksta saaks, läksid kõnniteele, et jalutajatest mööda saada.
Vaatamata sellele, et kell oli juba üle 20.00 oli meeletult palav. Higi voolas ja pidevalt jõin kaasavõetud väikeset pudelist lonkshaaval, lootes sellega esimese joogipunktini vastu pidada. Kui lõpuks joogipunktini jõudsin oli see suur kergendus, jõin ühe topsi tühjaks ja teise valasin näole ning kätele, et natukenegi jahutust saada. Rada oli mõnusalt mööda Rakvere linna tänavaid. Raja ääres oli palju meelelahutuspunkte (noored DJ-d, kõhutantsijad, tuleakrobaadid, väikesed bändid jne). Vahepeal olid jooksurajad ääristatud põlevate õueküünaldega. Väga lahe.
Ja siis, kui oli veerand rajast joostud, tõusid Rakevere kohale tumedad äikesepilved, tõusis mõnus jahutav tuul ja hakkas müristama.
Esialgu tundus, et lihtsalt tormituul tõuseb ja pilved lähevad mööda aga siis tekkis järsk pööre. Üha tumedamad pilved kerkisid linna kohale, kõik muutus hetkega pimedaks, kõuemürin oli vaheldumisi välgunooltega ning hakkaski tibutama. Ohh see oli mõnus värskendav peenike vihm, mis keha jahutas. Vihmale eelnev müristamine ja välgunooled oli kui tellitud eriefekt, mis andis jooksule teistsuguse põneva elamuse. Siis kärgatas vägev kõuemürin ja taevaluugid läksid valla. Hetkega oli kottpime, vihma sadas nii tugevalt, et ette väga ei näinud. Riided olid minutitega ligumärjad ja jalad lirtsusid kuuldavalt. Üritasin päästa oma telefoni, pannes selle esialgu pluusi varruka alla, aga sain koheselt aru, et sellest pole abi, kui sulle nö ämbriga vett kaela valatakse. Võtsin telefoni käe ümbert ära ning toppisin jooksupükste vahele. Võtsin ära ka kella, mis pidi küll veekindel olema, aga kas seda paduvihmas leotada on ikka OK, selles polnud ma kindel. Pigistasin kella tugevalt pihku ja jooksin edasi. Viskasin lähimasse prügikasti ka oma joogipudeli, sest mis mõtet on seda tassida, kui oled läbimärg ning suu ja silmad vett täis :) Tänavad olid nagu jõed. Kõnniteel oli olukord natuke parem, proovisin isegi seal puude varjus joosta, aga kuna äikest pidevalt tagus ja tuul oli väga tugev, otsustasin seal jooksmise lõpetada, et mitte mõne murduva oksa või puu alla jääda ning jooksin edasi mööda tänavajõge:)
Enamus jooksjaid ei lasknud ennast sellest segada, ning jooksid võiduka lõpuni. Vahepeal tundus, nagu oleks maalilmalõpp käes ja inimesed põgenevad joostes, lootes imelist pääsemist. Eks ta ju nii oligi, et kõik jooksid nii nagu jaksasid, et tormist ja vihmast pääseda ning ületada see oodatud finišijoon :)
Natuke enne lõppu (kilomeetri infoplaktid oli tormituul maha rebinud) tundus, et nüüd ongi see viimane tänavapööre ja tuttav keskväljak tuledes on ees, aga ei midagi sellist, rada jätkus, oli pime ning vihma kallas ja ma ei saanud üldse aru, kus ma parasjagu olen ning palju veel on joosta jäänud, kas 1 km või 300m vms.
Rajapiirded, inventar ja tehnika, kõik jäid marutuule ja paduvihma meelevalda. Piiretest ja kilomeetri viitadest ei olnud midagi järel. Mingi hetk kuulen selja tagant, et tuleb politsei vilkuritega ja karjub, "10 km hoidke paremale" ja aina kordab seda lauset. Esialgu mõtlesin, et mingi õnnetus on juhtunud, äike puu maha murdnud vms. Aga paarisaja meetri pärast sain teada, et 10 km jooksjad peavad ühes kurvis paremale pöörama ja 21 km vasakule, et uuele ringile minna. Seal teede ristumiskohas oli ka üks noormees, kes seda infot tormituule ja vihma kohinas jooksjatele üritas läbi ruupori karjuda, olles roninud mingi auto katusele:) Olen kindel, et järgmisel päeval ta ei suutnud isegi sosistada :)
Õnneks tuli lõpuks ka see oodatud finišisirge, punase vaibaga, mis ujus vee all:)
Ajavõtusüsteemid olid vee alla jäänu, sest stardijoont ületades oli seal meeldiv paarikümne cm sügavune järv (vesi oli kindlasti üle jalalaba) ja joostes pritsis vesi põlvini. Kahjuks jäid osadel jooksjatel selle tõttu oma jooksuaeg fikseerimata.
Renks ja Krissu olid mind vihmas ikka oodanud, aga siis läks vihm ikka nii tugevaks, et nad pidid loobuma, olles ise läbimärjad. Tegelikult oli meil ka kokkulepe, et kui ikka paduvihma sadama hakkab, siis nad mind finišis ei oota.
Tegelikult oli see ägedaim jooks mu elus!
Väga ilmekalt annavad olukorrast finišijoonel edasi need pildid:)
http://www.snap.ee/user/oojooks/album/eesti_oojooks_2017?oid=6200387#0I9A2423
Rohkem pilte Ööjooksult saab vaadata siit albumist.
Stardinumber oli 3923
Koht 1503/ jooksjaid kokku 3355
Naiste arvestuses koht 618, kokku naisi 2116
Koht oma vanuseklassis N45 - 59, kokku jooksjaid selles vanuseklassis 225
Stardijoone ületasin 20:12:45
6,4 km vaheaeg oli 00:43:15 ja kell 20:53:15
Finiš 01:04:06, korrigeeritud aeg 01:01:20 ja kell 21:14:05
Kommentaarid
Postita kommentaar