Noaraootsi Elamusmaraton
Tegelikult oli mul plaan juba eelmisel aastal mõnest Elamusmaratonist osa võtta, aga korraldaja sattus vist haiglasse vms ja kõik Elamusmaratonid tühistati. Jäin siis ootama uut võimalust.
Registreerisin ennast 11.juunil toimuvale Noarootsi Elamusmaratoni poolmaratoni etapile. Täismaratoni ei julgenud kohe ette võtta, kuna ei ole varem käinud ega tahtnud riskida.
Tegelikult oli üritus väga tore. Kokku läks rajale 325 kõndijat, mis olevat rekordarv osalejaid. Poolmaratonis osales vist 132 kõndijat. Õnneks ei pidanud sinna üksinda sõitma. Renks läks Kõmsile ja pani minu möödaminnes Tuksi Spordikeskusesse maha. Ilm väga soe ei olnud ja pigem kippus vihmale. Tegelikult oli see isegi hea, sest lõõskava päikesega oleks vist raskem käia olnud. Võtsin välja oma stardinumbri (204) ja vaatasin natuke ringi. Sõin veel kiirelt ühe banaani ning sõrniku ja oligi aeg starti minna.
Alguses oli 21 ja 42 km kõndijad kõik koos ning keppidega kõndijate vahel oli alguses keeruline laveerida, siis ajapikku leidis igaüks oma koha ja kulges omas tempos. Umbes 4 km pärast läks tee kaheks ning 21 km omad pöörasid vasakule ja 42 km paremale. Kui sealt mööda paned, siis võid sattud hoopis teisele distantsile :) Iga kilomeeter oli tähistatud ning hea vaadata palju juba läbitud on. Kui nägin 10 km silti, siis oli natuke nukker tunne, sest energiat oli veel küllalt aga varsti oli rada läbi:)
Rada kulges enamasti mööda männimetsa teid, vahepeal küll ainult väike rajake mustikavarte vahel. Uskumatu oli keset vaikset männimetsa märgata üksikuid ilusaid maju. Neil on seal ikka super ilus elada. Möödusime ka Dirhami külast, kus olid nii ilusad väikesed tumepunased Rootsi stiilis majakesed valgete uste ja akendega. Need rajad on mõnusad sellepärast, et läbid kohti ja loodust, kuhu igapäevaselt ei satu. Umbes 1 km rajast läks mööda mereäärst, kus tempo oli natuke aeglasem, kuna liivas ei saanud nii kiiresti kõndida. Ohh mulle see mereäär väga meeldis!
Iga 6 km tagant olid kontrollpunktid, kus kõndijad said oma energiavarusid täiendada või esmaabi villidele. Laudadel oli banaani, apelsini, rosinaid, musta leiba, soola, singi- ja kiluleibasid, erineva moosivalikuga moosisaia, hapukurki, kommi ja küpsiseid. Joogiks kas vett, spordijooki või morssi. Kui tulevikus veel sellest matkast osa võtta, siis söögipoolist kaasa küll vaja võtta ei ole.
See 4 tundi möödus väga kiiresi ja ma ei tundnud üldse väsimust. Väga kahju oli, et kõik nii ruttu lõppes, oleks tahtnud veel kõndida. Vahepeal saime ka õrna vihmasabinat tunda aga see pigem ergutas ja andis mõnusat jahutust.
Finišijoone ületanud, anti osalejatele diplom ja medal. Täismaratoni läbijad said karika. Lõpetajatele pakuti kuuma suppi ja karastavat smuutijooki. Kes soovis võis ka sauna minna.
Järgmisel aastal tahaks ikka maratoni läbi teha:)
Registreerisin ennast 11.juunil toimuvale Noarootsi Elamusmaratoni poolmaratoni etapile. Täismaratoni ei julgenud kohe ette võtta, kuna ei ole varem käinud ega tahtnud riskida.
Tegelikult oli üritus väga tore. Kokku läks rajale 325 kõndijat, mis olevat rekordarv osalejaid. Poolmaratonis osales vist 132 kõndijat. Õnneks ei pidanud sinna üksinda sõitma. Renks läks Kõmsile ja pani minu möödaminnes Tuksi Spordikeskusesse maha. Ilm väga soe ei olnud ja pigem kippus vihmale. Tegelikult oli see isegi hea, sest lõõskava päikesega oleks vist raskem käia olnud. Võtsin välja oma stardinumbri (204) ja vaatasin natuke ringi. Sõin veel kiirelt ühe banaani ning sõrniku ja oligi aeg starti minna.
Alguses oli 21 ja 42 km kõndijad kõik koos ning keppidega kõndijate vahel oli alguses keeruline laveerida, siis ajapikku leidis igaüks oma koha ja kulges omas tempos. Umbes 4 km pärast läks tee kaheks ning 21 km omad pöörasid vasakule ja 42 km paremale. Kui sealt mööda paned, siis võid sattud hoopis teisele distantsile :) Iga kilomeeter oli tähistatud ning hea vaadata palju juba läbitud on. Kui nägin 10 km silti, siis oli natuke nukker tunne, sest energiat oli veel küllalt aga varsti oli rada läbi:)
Rada kulges enamasti mööda männimetsa teid, vahepeal küll ainult väike rajake mustikavarte vahel. Uskumatu oli keset vaikset männimetsa märgata üksikuid ilusaid maju. Neil on seal ikka super ilus elada. Möödusime ka Dirhami külast, kus olid nii ilusad väikesed tumepunased Rootsi stiilis majakesed valgete uste ja akendega. Need rajad on mõnusad sellepärast, et läbid kohti ja loodust, kuhu igapäevaselt ei satu. Umbes 1 km rajast läks mööda mereäärst, kus tempo oli natuke aeglasem, kuna liivas ei saanud nii kiiresti kõndida. Ohh mulle see mereäär väga meeldis!
Iga 6 km tagant olid kontrollpunktid, kus kõndijad said oma energiavarusid täiendada või esmaabi villidele. Laudadel oli banaani, apelsini, rosinaid, musta leiba, soola, singi- ja kiluleibasid, erineva moosivalikuga moosisaia, hapukurki, kommi ja küpsiseid. Joogiks kas vett, spordijooki või morssi. Kui tulevikus veel sellest matkast osa võtta, siis söögipoolist kaasa küll vaja võtta ei ole.
See 4 tundi möödus väga kiiresi ja ma ei tundnud üldse väsimust. Väga kahju oli, et kõik nii ruttu lõppes, oleks tahtnud veel kõndida. Vahepeal saime ka õrna vihmasabinat tunda aga see pigem ergutas ja andis mõnusat jahutust.
Finišijoone ületanud, anti osalejatele diplom ja medal. Täismaratoni läbijad said karika. Lõpetajatele pakuti kuuma suppi ja karastavat smuutijooki. Kes soovis võis ka sauna minna.
Järgmisel aastal tahaks ikka maratoni läbi teha:)
Kommentaarid
Postita kommentaar