Igapäevaselt igavene

Ka sellel aastal ei pidanud mina piparkoogi tegemisega vaeva nägema. Meie peres on tubli piparkoogipoiss :D

Mehed jõulupuud ehtimas :D   ja saigi valmis ilus puu, kuhu alla jõuluvana kingitused tõi.

   Eile saabusid meile Norrast mõned pirakad kalad!      See on ca 5 kg, teised jäid natuke alla:D

Sai teoks minu esimene Inglismaa reis ja lennusõit. Endalegi üllatuseks ei pabistanud ma lendamise pärast üldse.  29. novembri lõunapaiku startis Easy Jet lennuk Inglismaa poole. Kui lennuk oli juba õhku tõusnud ja kindel maa jalge alt kadunud, tekkis hetkest küll pisike hirm, sest minu elu oli nüüd selle mehe kätes, kes seal lennukabiinis nuppe näppis.                                                                   Vaade Tallinnale.  Lend ise-enesest kulges hästi. Inglismaale maandudes natuke loksutas aga polnud hullu. Lennukis peab istuma akna all (mida minule kui esmalendajale ka lubati), siis on palju huvitavam. Isegi pilvi on tore vaadata.                                             ...

Teadupoolest on Kristen-Rao juba suur poiss ja suurtel lastel tulevad ikka need va piimahambad ära. Nii ka Kristenil juba üks hammas päris ripakil. Mitu päeva käis ja rääkis, et mis selle hambaga teha, kuni 21.noveber jõudsime otsusele, et mis see hammas seal ripub, tõmbame ära.   ' Tõmmata tuli  ikka sedasi, vana kooli moodi, pael taha ja emps tõmbab vihuti välja. Kui pael juba hamba küljes oli, tuli Kristenil väike hirmupisar silmanurka ja ta nägi väga hädine välja.  Nii kui ma nöörist tõmbasin, lendas hammas suure hooga pesumasina äärde. Kristen ei saanud arugi, kui kõik möödas, kommenteeris ainult: "Ähh, nii kiiresti tõmbasid välja, et ma ei jõdnud karjudagi :)" Peale seda säras poisi nägu nagu päike ja demonstreeris oma hambutut naeratust.

Seeaasta siis selline suss, et Päkapik ikka näeks kuhu nänni tuua :D Loomulikult hiilib ta seal vahel mööda ja üllatusi võib leida ka voodist, saapa seest ja sussi kõrvalt. Võib-olla peaks järgmine aasta veel suurema sussi panema????

Leidsin Kaubamaja Selverist mõnusa pähklite segu - Pähklinäpp. Pähklinäpp on väike haruldane loomake, kes uitab mööda metsasid ja pistab põske kõiksugu pähkleid, marju ja seemneid. Kui ta juhuslikult kännu all talveund ei maga, hüppab Pähklinäpp naeru pugistades oksalt oksale, pähklipuru taga. Tema kõht on punnis parimatest paladest, mida ta soovib jagada ka Sinuga. Tõesti sisu maitseb väga hästi (rosin, mandel, jõhvikas, india pähkel, valge shokolaad). Elu on nii paganama mõnus!!!

Me peegeldame seda, mis meid ümbriteb; see mis meid ümbritseb, peegeldab meid endeid. Minumeelest nii ongi!

03.oktoobril sõitsime kontorivälisele strateegiapäevale Padisele, Kallaste turismitallu. Kuni lõunani olime töised. Pealelõunal vallutasime Padise seikluspargi, eesmärgiga arendada meeskonnatööd, ületada ennast ja motiveerida kaaslasi tegema seda, mida ei suuda. Ma polnudki varem seikluspargis käinud (mõte on olnud, aga tegudeni polnud jõudnud). See 3 tundi ronimist ja langemist said liiga kiiresti mööda. Järgmine aasta tahan kindlasti mõne seikluspargi raja läbida. Meie tiim valis kõrgseiklusrajad, et kui juba midagi teha, siis ikka "täie raha eest", mis sa siin maapinnal ikka vedeleda. Esimene katsetus oli ca 7 meetrine ronimispost, kuhu otsa tuli siis ronima hakata. Boonuspunkte sai selle seest, kui jõudsid tippu, julgesid püsti tõusta ja pääsukest teha.  Ronisin, kartsin, käed vasisid ära ja post kõikus ebameeldivalt, aga ära tegin. Nüüd saan aru, miks lindudel postide otsas meeldib istuda. Sealt avanev vaade on lihtsalt väga ilus:D Zip-line - sinna oleksin võinud ...

Jõudis kätte september oma maratoniga. 7. ja 8. september oli jooksu nädalavahetus. Laupäeval 07.09. kell 14.00 algas Vabaduse väljakul SEB Tallinna Maratoni raames Haribo lastejooks, kus osales ka Kristen-Rao. Distants oli 300 m. Selline tore sinka-vonka rada, mitte "pikk sirge". Kristen-Rao start oli kell 15.40, poiste vanuserühmas 6.-7. aastat. Iga osaleja sai isikliku stardinumbri. Kui olid raja läbinud said auhinnaks diplomi, joogi (nagu sportlasele ikka) ning kotiga haribo komme. Pühapäeval oli siis minu kord joosta. Distants juba tuttav 10 km. Stardipauk kõlas kell 13.30. Ilm oli palav ja pulss kohe jooksu algul 160-170.  Tegelikult füüsiliselt ei olnud raske joosta. Kuna pulss tõusis kohe kõrgeks, hoidsin jooksu tempot tagasi ja aeg ei olnu nii hea kui oleksin soovinud.  Stardi ootel: Finišijoon: Kookuvõtteks:  Stardi nr: 4859 Koht: 4932 (võistlejaid kokku vist 6756) Aeg: 1:13:33 Neto aeg: 1:11:18 Km aeg: 7:21 Km tunn...

Täna hommikul lasteaeda minema hakates kohmitses Kristen-Rao autoukse juures. Vahib enda ette maha ja autosse ei jõua. Kui lõpuks autouks avanes ja uurisin, mis ta seal aega viitis, siis tuli vastuseks: "Seal oli palju tigusid, ma ei tahtnud neile peale astuda. Võib-olla oli seal ema ja lapsed, sest osad olid suured, osad väikesid." See oli nii armas..awwww.

Nädalavahetusel sai jälle metsas hullatud. Kui algus oli nii enam-vähem, siis lõpus leidsime metsatuka, kus olid vägevad puravikud. Ma ei olegi varem nii palju ja nii suuri puravikke ühekorraga kohanud. Õnnestus näha ka sisalikku Kui Kristen-Rao lõpuks ca 3 tunnisest metsas müttamisest ära väsis, hakkas ta puid vallutama

Sai siis selle hooaja esimene 10 km joostud. Vaatamata vähesele ööunele, metsas seeneotsimisele ja natuke väsinud olekule, ei olnudki jooks väga raske. Võib öelda, et nautisin seda jooksu. Kartsi küll hullemat. Pulss oli kohe alguses tavalisest natuke kõrgem - 148- siis kartsin, et pean ülejäänud kilomeetrid jooksma 160 pulsiga. Õnneks nii hulluks ei läinud ja pulss jäi 148-151 vahele. Enesetunne oli hea, väsimust väga ei tundnud. Teinekord olen  8 km jooksust rohkem väsinud. Jooksu viimastel kilomeetritel hakkas hüppeliiges päris tugevasti valutama, aga õnneks sellest suuremat muret ei tekkinud. Öösel ei saanud hästi magada, kuna sääremarjad valutasid. Tegelikult oli uut distantsi huvitav joosta. Andis nagu energiat. Sest 1,5 kuud 8 km joosta oli lõpuks üsna tüütu.  Aga nagu näha, oli sellest tüütust jooksust kasu ka. Lõpptulemus - 10 km ajaga 1.13.58, mis oli mõni minut rohkem, kui 2011 aasta SEB sügisjooksu aeg. Jooksin enda jaoks rahulikus tempos, viimane 1,5 km natuke ...

Ja selle seenepuraka leidis Renks!

Grillitud liha, tomat ja suvikõrvits...mida õhtusöögiks veel tahta. (suvikõrvits ei olnud veel grillile jõudnud).

See on üks väga hea kook. Parima tulemuse saab, kui kasutada kohupiimapastat. Vaarikad võivad ka külmutatud olla. Sobivad ka kirsid. Siin märgitud kogused on plaadikoogi tegemiseks. Poolest kogusest jätkub täpselt ümmarguse koogivormi jaoks.  TAINAS: 5 dl     jahu 1 dl    suhkur 0,5 tl  sool 0,5 tl  söögisooda 0,5 tl  küpsetuspulber 1 tl     vanillisuhkur 2 dl    kookoshelbeid 225 g võid TÄIDIS: 1 kg    kohupiimapasta 250 g  hapukoor 4 tk     muna 2,5 dl   suhkur 1 tl       vanillisuhkur 400 gr vaarikaid Sega omavahel jahu, suhkur, sool, sooda, küpsetuspulber, vanillsuhkur ja kookoshelbed. Näpi juurde või ja sega purutaoliseks tainaks. Täidise jaoks sega kohupiim, hapukoor, munad, suhkur ja vanillsuhkur. Pudista 3/4 tainast ahjupanni põhjale. Vala peale kohupiimamass. Kata vaarikatega. Pudista peale ülejäänud puru. Küpseta 200-kraadises ahjus 40 minutit....