Naistepäev

8.märts ei alanud väga hästi. Terivs streikis. Lihased valutasid, silmad valutasid ja pea tahtis lõhkeda. Lõunaks oli tunne, et õhtuni ma tööl vastu ei pea. Kojusõit oli suht piinarikas, lisaks halvale tervisele olid meeletud ummikud, kuna ühistransport ei liikunud. Kui olin koju jõudnud ja ukse avanud, oli tuba magusat lõhna täis. Nagu oleks saia praetud...õigemini praetud kohupiimasaia magus lõhn. Ja siis tuli kallis Renksu ja soovis head naistepäeva, kinkis väga ilusa ratsuritähe. 


Ja lisaks oli ta mulle naistepäevaks kohupiimakoogi küpsetanud. Ilus, suur ja ümmargune, mõnusalt kuldpruuniks küpsenud. Ohh ma olin nii rõõmus. Ma armastan seda meest VÄGA:) Ja lisaks kõigile sai mu tervis õhtuks korda.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mees, kes teadis ussisõnu

Minu esimene kõne

Ilus maa