Igapäevaselt igavene

Jõuluõhtu veetsime rahulikult kodus. Sõime verivorsti ja hapukapsast ning lõpuks tõi jõuluvana kinke. Meie jõulupuu. Rõdul põles küünal, et jõuluvana näeks tulla. Ja jõuluvana tõigi kingid kelguga rõdule. Jõulupühad olime Amblas nagu tavaliselt. Sõime palju igasugu head ja paremat. Kahjuks oli ilm liiga tuuline ja väljas eriti olla ei saanud. Temperatuur kõikus ülevalt alla. Õhtul sadas vihma ja räästad tilkusid aga hommikuks oli -8 külmakraadi. Päkapikud:

Lasteaias toimus jõulupidu 20.12. Pidu oli väga tore ja lõbus. Jänes otsis jõuluvana kingikotist asju ja vastavalt sellele mis seal välja tuli, lapsed laulsid või tantsisid. Lõpuks jagas jõuluvana kinke: Kristen-Rao koos sõber Gerretiga jõuluvana süles:

20.detsember toimus  GoGroup-i aastalõpu stiilipidu "Rahvaste Paabel Ararati mäel"  Armeenia restoranis Caravan. Kõik rahvad olid kutsutud. Kohale tulid nii šeike, kui võluvaid kaunitare Türgist, Jaapanist ja teistest paikadest. Rahvast lõbustas Anne Veski, Alla Pugatšova,  pr Galojan ja tervituse edastas Edgar Savisaar (Pille Pürg). Korda pidas miilits.

Segadus mitte ainul ei valitse, vaid lokkab!

Jeeh....eelmine nädalavahetus tegime Kristen-Rao soovil piparkooke. Ta juba 2 nädalat vaatas kaupluses koogiriiuleid, et kas on tainas juba müügil. Ilma disainita.... ja kõik kaunistused piparkookidele tegi Kristen-Rao.

Oktoober oli hullumeelne kuu. Tööl on jube kiire. Tööd tuleb nö uksest ja aknast, ole ainult "mees" ja tee. Kristen-Rao jäi kõrvapõletikku, mis lõpuks vist hakkab taanduma. Kuid asemele tuli tal imelik peavalu. Ehk läheb see ka mööda. Niisiis oli vaja poiss tööpäeva õhutl maale viia ja paari päeva pärast õhtul järgi minna. See sõit oli igatahes rohkem kui põnev. Nimelt maale mineku õhtul (25.okt) hakkas meeletult tuiskama. "Tere tali" - võis selle kohta öelda. See ei olnud mingi väike tuisupoiss vaid ikka kõva tuisk. Maa ja aeva vahet ei näinud. Lisaks oli kõik must ja pime. Vahepeal oli tahtmine auto tee äärde seisma jätta ja karjuda: "Kas see ükskord lõpeb ka!" Igatahes 90km/h sõita oli võimatu ja nii ma üritasin 50 km/h liikudes teel püsida, kuna teeäärt praktiliselt tuisust näha ei olnud. Mõne hetkega oli maas selline lumi: Ja "loomad teel" oli teine oktoobri märksõna. Kuu algul jooksis põder Muuga Maxima juures, keset küla, mu auto ees...

See lugu toidab hinge. Hea, kui metsas käies on tunda midagi muud kui mootorsaest pärinevat CO2-te. Mulle meeldivad metsad ja Eestimaa loodus. Meil on elu keset metsa, keset puid ja põõsaid, keset sammalt ja lilli, meil on elu keset metsa. Meil on mitu oksa, aga tüvi see tõuseb taeva poole, aga tüvi tõuseb sinitaeva sisse. Meil on elu keset metsa, aga süda see laulab päikse poole, aga süda laulab kuldse päikse poole. Meil on elu keset metsa, kuid seda me teame, et siniseks taevaks saame, sest süda laulab kuldse päikse poole. Meil on elu keset metsa, keset puid ja põõsaid, keset sammalt ja lilli, meil on elu keset metsa.

On teada, et vutimuna on parem kui mistahes vitamiinipill. Nende söömine pidi isegi depsessiooni eemale hoidma. Ei saa ju depressiooni sattuda kui koorid selliseid pisikesi, kirjumirjusid munakesi:) Kristen-Rao ikka aeg-ajalt palub, et ma neid ostaksin. Pean tunnistama, et maitsevad ju tõesti hästi. Eile vaatab Kristen-Rao väikest kirjut muna ja küsib: "Kas need munad on munenud vuti ema?" ja järgmiseks "Missugune see vutt üldse välja näeb?" Noooooooooo......vutid on samasugused väikesed ja kirjud nagu vutimunad :D:D:D

Eile õhtul lasteaeda sõites, jooksis põder Muugal otse mu auto eest üle tee. Oli ikka suur loom. Ei taha mõeldagi võimalusest, et see elukas kapotile maanduks või küljeuksest sisse tahaks joosta. Sain teada, et oli alanud jahihooaeg põtradele, ju ta siis kuskilt metsast pea laiali majadevahele jooksiski. Või tahtis Muuga Maximast midagi nosimist vaadata aga pani suure hooga mööda:)

Ma armastaks hommikuid palju rohkem, kui nad hiljem algaks!

Pühapäeva pealelõunal mõtlesime, et läheme vaatame, kas on või ei ole. Oli ikka küll ja päris palju. Seekord kitsemamplid ja männiriisikad.

Minu mees on nagu hea kohv - lõhnab hästi, ei lase öösel magada ja tekitab sõltuvuse!!!

Kristen-Rao pistis umbes kuu aega tagasi paar arbuusiseemet mulda, mis kõik kenasti kasvama läksid. Paari nädala suurune taim (20.08.2012) oli selline: 10 päeva pärast (30.08.2012) juba palju pikem ja väikese õiepungaga. Ja 01.september on juba väikest arbuusi märgata :D

Musil on täna sünnipäev. Tegin talle selleks puhkus võileivatordi :D

See on siis muretaigna karusmarjakook. Põhi: ca 500 gr muretainast Täidis: 2 muna            1 pk kohupiima            0,4 kl suhkrut            60 g hapukoort             ca 0,5 kg tikreid 1. Rulli või suru taigen ühtlaselt küpsetusplaadile. Tee koogile ka kõrgem äär. 2. Lao taignale poolitatud karusmarjad nii, et põhi oleks täielikult kaetud. Puista peale natuke suhkrut ja kaneeli. 3. Küpseta põhja ahjus ca 15 min 200 C juures. Täidis: 1. Eralda munavalged kollasest ning klopi tugevaks vahuks. 2. Sega täidise ained (k.a. munakollased) omavahel. Kõige viimasena lisa vahustatud munavalge. 3. Kalla täidis eelküpsetatud põhjale. Peale tee ülejäänud taignast nt muster (juhul kui põhjast jäi tainast üle). 4. Küpseta 200 c juures ca 35 min, kuni kook on pealt kuldpruun. 5. Peale jahtumist puista peale tuhksuhkrut.

http://www.youtube.com/watch?v=UBDp2K5aDWU Arvan, et meil kõigil on päästeingel, kes omakasupüüdlikult meid hädas aitab. Aga kui me ise seda inglikest ei austa, siis ta lõpuks väsib ja kaob meie silmapiirilt.

Kui ei vea lotomängus, siis veab armastuses.

Mõeldud- tehtud. Läksime laupäeva hommikul Ülemiste keskusesse telki ostma. Teepeal hakkas kerima mõte, et kui juba telk on olemas, siis peaks kohe ka telkimise ära proovima. Peale mõningast telkimiskohtade otsingut otsustasime Tsitre telkimisala üle vaadata. See on endise Tsitre mõisapargi ääres asuv RMK poolt hallatav telkimisala lõkkeplatside, katusealuste, WC ja puudega. Tõsi küll, puud olid natuke niisked ja paremad pilpad ära kasutatud. Kuid sellegi poolest saime tule üles, otsides puudele lisa ka metsa-alt. Renksu küpsetatud grillvorst makra-salatiga maitses hästi. Ka Tsitre sääskedel sai kõht täis söödetud:) Neid oli seal nii õhtul, kui hommikul piisavalt. Varavalges, kl 5 paiku, ärkasid linnud, kes hakkasid oma lauluoskusi demonstreerima (oli pikusumist, plaksutamist, prääksumist ja krääksumist). Pühapäeva hommikul, kui kõht täis ja telk kokku pakitud suundusime Juminda poole, mis oli ka üks meie telkimise valikust. Mõtlesime, et vaatame ka selle koha üle. Juminda ...

Minu kuulmekäikudes, Su erootilised lauseread ja su huulte hell riivakas, mõistuse lõplikult viib... http://www.youtube.com/watch?v=A5xwg87zLsQ

Siin meie pere lemmik seenepirukas :D Sellise piruka valmistamiseks läheb vaja: 500g pärmi-lehttainast ca 500 gr soolaseeni 150 g suitsukanaliha 1 sibul  100 g Merevaigu sulatatud juustu kukeseentega 100 ml 10% rõõska koort natuke õli ja võid vajadusel soola-pipart. Täidise jaoks haki seened, suitsukana ja sibul väikesteks tükkideks. Prae pannil killukese võiga, lisa sibul ja siis seened (soolaseeni tuleks vajaduse korral eelnevalt kindlasti leotada, et nad liiga soolased poleks). Nüüd lisa kana ja mõne aja pärast ka Merevaigu juust ning rõõsk koor. Täidis peab jääma paksu seenekastme konsistentsiga, nii et vajadusel lisa veel kas sulajuustu või rõõska koort. Hauta veidi ning tõsta tulelt ja lase jahtuda. Rulli lehttaigen veidi õhemaks ristküliku suuruseks tükiks ja tõsta küpsetuspaberile. Jaota täidis ühele taignapoolele ja tõsta peale teine taignapool. Vajuta lahtised ääred kahvliga kinni ja tee piruka peale kahvliga mõned augud. Pealt määrida laht...

Triinu soovil grillisime shampinjone sinihallitusjuustuga.

Laupäeval taas Võsu metsadevahele. Seenesaak jäi seekord  kasinaks. Hea pastajagu kukeseeni ikka saime ja Triin karbikese mustikaid. Kes otsib see leiab:D Palju on selliseid minule senitundmatuid seeni :D Triinu nägu väljendas vähest seenesaaki :D:D:D

Reedel, 03.augustil üllatas mind Triin oma  külaskäiguga. Tütrekesel oli soov minna kohvikusse ja natuke naisteplära ajada:D  Mõeldud-tehtud. Valisime Kalevi Jahtklubi restorani. Ilm oli suviselt soe ja väliterrassi kohad kahjuks hõivatud. Söögid olid maitsvad ja teenindajad viisakad ning rõõmsatujulised. Juttu ja naermist jätkus meil ca 2 tunniks:D

Ka sellel aastal  tuli mõte minna Peipsi äärde. Seekord telkima. Seoses selle plaaniga sai muretsetud mugavust lisavaid atribuute (tool, külmik, pliit). Ilm soosis meie matka. Sooja oli 30 C piires. Start oli laupäeva hommikul, suunaga Jõhvi poole. Seekord esimene peatus Kuremäe klooster (juba kolmas suvi sedasi). Kuremäel on aastatega üha rohkem piiranguid seatud (pildistamise keeld, mida enamus eiravad; kõnniteed, kus enne võis vabalt jalutada, on keelumärgiga tähistatud). Samas ka arusaadav, nende privaatsust häiritakse ikka kõvasti. Sealt edasi suund Peipsi poole. Enne väike peatus Kalevipoja haual, Kivinõmmel. Tegime lõunasöögiks nuudleid ja kohvi.  Peipsi äärde jõudes üllatas mind see, et enam  ei ole võimalik telkida nii nagu aastaid tagasi. Et valid sobiva platsi mändide all ja lööd telgi püsti ning suvitad. Nüüd iga järvepoole viiva tee otsas silt "Eramaa". Otsisime mis otsisime,  lõpuks leidsime Uusküla RMK puhkeala, mis oli kokkuvõtteks hea le...

20.juuli - Coca-Cola Plaza - Ice Age 4. Film oli vaadatav. Vahepeal hakkas piraadi teema filmis tüütama ja pikaks venima. Vasukaaluks oli filmis piisavalt palju huumorisähvatusi, mille üle mõnusalt naerda sai.  http://www.youtube.com/watch?v=tjZP6Hq6Nwo

Igal suvel on meeldiv kohustus külastada loomaaeda. 19.juuli hommikul, kui olime kindlaks teinud, et ilm on mõnusalt soe ja päike paitab pead, otsustasime Kristen-Raoga, et pistame mõne saiakese ja kaljapudeli seljakotti ja läheme loomi-linde vaatama. Huvitav on see, kõige rohkem meeldisid Kristen-Rao'le tibud. Ta istus vist pool tundi kasti äärel ning vaatas kuidas nad seal siblisid. Kõrghetk oli see, kui aeg-ajalt õnnestus tibudele ka pai teha. Nädalavahetusel tuid meile külla Katriin ja Andreas. Ning 20.juuli hommikul seadsime taas sammud loomaaeda :D

Peale pimedat ja niisket Patareid avastasime, et kohe aia tagant paistavad Lennusadama angaarid ja otsustasime, et seame oma sammud sinna. Lennusadam on vahva ja huvitav koht, kuhu tahaksin uuesti minna. Vaadata ja uudistada on küllaga. Nii suurtele kui väikestele. Tutvumiseks on välja pandud erinevad veesõidukid, meremiinid ja sõjatehnika. Õhus ripub allveelaev Lembit, kuhu saab ka laeva sisemust uudistama minna.  Pisematele lastele on mõeldud Kollane allveelaev, mille sisse minnes saab osa põnevast ümbermaailmareisist merepõhjas.