Oktoober
Oktoober oli hullumeelne kuu. Tööl on jube kiire. Tööd tuleb nö uksest ja aknast, ole ainult "mees" ja tee. Kristen-Rao jäi kõrvapõletikku, mis lõpuks vist hakkab taanduma. Kuid asemele tuli tal imelik peavalu. Ehk läheb see ka mööda. Niisiis oli vaja poiss tööpäeva õhutl maale viia ja paari päeva pärast õhtul järgi minna. See sõit oli igatahes rohkem kui põnev. Nimelt maale mineku õhtul (25.okt) hakkas meeletult tuiskama. "Tere tali" - võis selle kohta öelda. See ei olnud mingi väike tuisupoiss vaid ikka kõva tuisk. Maa ja aeva vahet ei näinud. Lisaks oli kõik must ja pime. Vahepeal oli tahtmine auto tee äärde seisma jätta ja karjuda: "Kas see ükskord lõpeb ka!" Igatahes 90km/h sõita oli võimatu ja nii ma üritasin 50 km/h liikudes teel püsida, kuna teeäärt praktiliselt tuisust näha ei olnud. Mõne hetkega oli maas selline lumi:
Ja "loomad teel" oli teine oktoobri märksõna. Kuu algul jooksis põder Muuga Maxima juures, keset küla, mu auto eest läbi. Kristen-Raod maale viies lidus jänes üle tee. Vaene jänes ei suutnud otsustada, kas ületada teed või mitte ja nii kargas teepeal edasi-tagasi. Kristen -Rao arvas sellet : "Kahju, et see hunt ei olnud, oli teine liiga väike ja polnud hästi näha". No siis neljapäeval Kristen-Rao`le järgi minnes, olid tagasiteel kitsed platsis. Nagu oleksid teeäärses kraavis varitsenud. Hops ja 3 kitse kargas järsku teele ette. Vajutasin pidurid põhja. Kristen-Rao sõnas ohates: "See läks küll napilt". Läks tõesti, sest 2 kitse, kes jooksid auto eest läbi, neid ja autot eraldas ainult nende karvkate. Kolmas ei osanud vist seiskohta võtta, mida teha. Olin kindel, et hüppab üle kapoti, aga õnneks jäi pidama täpselt esiratta kõrval. Reedeks (26.okt) oli korralik talv käes ja paks lumi maas, mis tekitas Tallinna liikluses korraliku kaose. Liikumist takistasid suverehvidega autod, kes edasi liikuda ei suutnud. Seisid foori all, rattad ringi ja kõik. Töölt koju sõitsin tavalise 25 min asemel 1,5 tundi. Väljas on küll ilus lumega jalutada. Kentsakas on vaatepilt, et paks lumi on maas ja lumel puudelt langenud vahtralehed:)
Eile sain teada, et naabrimees kõrvalkorteris oli enesetapu teinud. Hull värk. Mis küll inimesi selleni viib? Loodan, et järgmine kuu tuleb rahulikum.
Ja "loomad teel" oli teine oktoobri märksõna. Kuu algul jooksis põder Muuga Maxima juures, keset küla, mu auto eest läbi. Kristen-Raod maale viies lidus jänes üle tee. Vaene jänes ei suutnud otsustada, kas ületada teed või mitte ja nii kargas teepeal edasi-tagasi. Kristen -Rao arvas sellet : "Kahju, et see hunt ei olnud, oli teine liiga väike ja polnud hästi näha". No siis neljapäeval Kristen-Rao`le järgi minnes, olid tagasiteel kitsed platsis. Nagu oleksid teeäärses kraavis varitsenud. Hops ja 3 kitse kargas järsku teele ette. Vajutasin pidurid põhja. Kristen-Rao sõnas ohates: "See läks küll napilt". Läks tõesti, sest 2 kitse, kes jooksid auto eest läbi, neid ja autot eraldas ainult nende karvkate. Kolmas ei osanud vist seiskohta võtta, mida teha. Olin kindel, et hüppab üle kapoti, aga õnneks jäi pidama täpselt esiratta kõrval. Reedeks (26.okt) oli korralik talv käes ja paks lumi maas, mis tekitas Tallinna liikluses korraliku kaose. Liikumist takistasid suverehvidega autod, kes edasi liikuda ei suutnud. Seisid foori all, rattad ringi ja kõik. Töölt koju sõitsin tavalise 25 min asemel 1,5 tundi. Väljas on küll ilus lumega jalutada. Kentsakas on vaatepilt, et paks lumi on maas ja lumel puudelt langenud vahtralehed:)
Eile sain teada, et naabrimees kõrvalkorteris oli enesetapu teinud. Hull värk. Mis küll inimesi selleni viib? Loodan, et järgmine kuu tuleb rahulikum.
Kommentaarid
Postita kommentaar