Kadila ja Rohu raketibaase avastamas 02.07.16
Vaadates Regio atlast, jäid silma raketibaaside asukohad, mis olid väga lähestikku. Tekkis mõte, et võiks vaatama minna, mis sellest ajast sinna metsade vahale alles on jäänud. Paljud hooned olid juba puude alla mattunud, ja kui ei teaks, et seal raketibaasid on, ei pruugi neid märgatagi.
1939.a. sõlmiti Venemaa ja Saksamaa vahel nn. Molotov-Ribbentropi pakt, mille salalepinguga jaotati piiriäärsed riigid mõjusfäärideks. Balti-maad, kelledel polnud välisabi loota, olid sunnitud 1939. a. sõlmima Nõukogude Liiduga mittekallaletungipaktid. Eestisse rajati esimesed nõukogude sõjaväebaasid.
Rajati ka raketipolkid, üks Kadila ja teine Rohu-Lebavere metsades. Rohu baasis oli tuumalõhkepeade hoidla. Nendes baasides oli Nõukogude Liidus 1959. a kasutusse võetud R-12 tüüpi rakette teenindav diviis (2500-3000 meest). Need raketid olid võimelised lendama 2 tuhande kilomeetri kaugusele, kandma termotuumalõhkepead kas võimsusega 1 või 2,3 megatonni (1mgt = 1milj. tonni).
Territoorium oli piiratud kahekordse okastraadiga ja aedade vahel kõrgepinge. Väravates olid kuulipildujapesad. Inimesed ei teadnud, et sealsetes metsades on tuumaraketid.
Seal olid erinevad tsoonid: valvemeeskonna, sõdurite ja lahingutsoon. Sõdurite elamise tsooni allesjäänud majasid me vaatama-otsima ei viitsinudki minna. Olime selleks ajaks mitu tundi mööda baase jalutanud.
Kahe raketi jaoks oli üks angaar ja üks stardiväljak. 6 raketti said vajaduse korral kohe startida, 2 olid reservis. Raketid seisid angaaris ratastega alustel horisontaalasendis. Raketi pikkus koos lõhkepeaga oli 22, 1 m. Hoidlas pidi olema nii suvel kui talvel ühtlane temperatuur (+4ºC) ja niiskus. Püsiva mikrokliima saamiseks töötas automaatne ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonitorud oli angaarides siiani näha.
Nimetatud sõjaväeosa likvideeriti 1978. a teisel poolel.
Rohu baasi territooriumil on peaaegu terved 5 angaari: 2 tuumalaengute hoidmise, 2 raketi- ning neid teenindav angaar.
Kadila baasis on peaaegu tervetena püsinud erikütuse hoidla angaarid ning baasi lõpus raketiangaar, mille juurest viib tee stardiväljakule.
1939.a. sõlmiti Venemaa ja Saksamaa vahel nn. Molotov-Ribbentropi pakt, mille salalepinguga jaotati piiriäärsed riigid mõjusfäärideks. Balti-maad, kelledel polnud välisabi loota, olid sunnitud 1939. a. sõlmima Nõukogude Liiduga mittekallaletungipaktid. Eestisse rajati esimesed nõukogude sõjaväebaasid.
Rajati ka raketipolkid, üks Kadila ja teine Rohu-Lebavere metsades. Rohu baasis oli tuumalõhkepeade hoidla. Nendes baasides oli Nõukogude Liidus 1959. a kasutusse võetud R-12 tüüpi rakette teenindav diviis (2500-3000 meest). Need raketid olid võimelised lendama 2 tuhande kilomeetri kaugusele, kandma termotuumalõhkepead kas võimsusega 1 või 2,3 megatonni (1mgt = 1milj. tonni).
Territoorium oli piiratud kahekordse okastraadiga ja aedade vahel kõrgepinge. Väravates olid kuulipildujapesad. Inimesed ei teadnud, et sealsetes metsades on tuumaraketid.
Seal olid erinevad tsoonid: valvemeeskonna, sõdurite ja lahingutsoon. Sõdurite elamise tsooni allesjäänud majasid me vaatama-otsima ei viitsinudki minna. Olime selleks ajaks mitu tundi mööda baase jalutanud.
Kahe raketi jaoks oli üks angaar ja üks stardiväljak. 6 raketti said vajaduse korral kohe startida, 2 olid reservis. Raketid seisid angaaris ratastega alustel horisontaalasendis. Raketi pikkus koos lõhkepeaga oli 22, 1 m. Hoidlas pidi olema nii suvel kui talvel ühtlane temperatuur (+4ºC) ja niiskus. Püsiva mikrokliima saamiseks töötas automaatne ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonitorud oli angaarides siiani näha.
Nimetatud sõjaväeosa likvideeriti 1978. a teisel poolel.
Rohu baasi territooriumil on peaaegu terved 5 angaari: 2 tuumalaengute hoidmise, 2 raketi- ning neid teenindav angaar.
Kadila baasis on peaaegu tervetena püsinud erikütuse hoidla angaarid ning baasi lõpus raketiangaar, mille juurest viib tee stardiväljakule.
Kommentaarid
Postita kommentaar