Sammulugemise võistlus
Sellel kevadel otsustasime tööjuures, et peaksime teadvustama omale liikumise vajalikkust ja korraldasime sammulugemise võistluse - Pikem samm, parem elu.
Jagasime ennast loosi tulemusel 4 liikmelisteks tiimideks, kus iga tiimiliige kannab 1 nädal sammulugejat.
Kontor on nende nädalate jooksul olnud aktiivset liikumist ja kõndimise muljeid täis. Uskumatu, mis rekordeid on tehtud. Mõnel on päevas kogunenud üle 40 000 sammu.
Mina sain sammumiseks loositahtel viimase nädala. Allpool siis minu muljed:
Jagasime ennast loosi tulemusel 4 liikmelisteks tiimideks, kus iga tiimiliige kannab 1 nädal sammulugejat.
Kontor on nende nädalate jooksul olnud aktiivset liikumist ja kõndimise muljeid täis. Uskumatu, mis rekordeid on tehtud. Mõnel on päevas kogunenud üle 40 000 sammu.
Mina sain sammumiseks loositahtel viimase nädala. Allpool siis minu muljed:
Viimase nädala 1 päev
Plaanisin esimese päeva mööda saata täiesti tavapäraselt. Ei teinud lisaks koridoriringe ega lõunast jalutuskäiku. Seda sellepärast, et näha, kui palju ma igapäevaselt siis samme teen. Kas saan vajaliku 10 000 täis.
Aga ei saa salata, et sammulugeja motiveerib liikuma. Kui istun, vasardab kuklas mõte, et raiskan asjatult aega.
Peale tööd tegin õhtuse jooksuringi, mis andis olulise osa päeva sammudest. Joostes ületan 4 korda raudteed ja vaatan tagasiteel kaugusesesse loojuvat päikest. Eile jäädvustasin siis selle hetke :)
Aga ei saa salata, et sammulugeja motiveerib liikuma. Kui istun, vasardab kuklas mõte, et raiskan asjatult aega.
Peale tööd tegin õhtuse jooksuringi, mis andis olulise osa päeva sammudest. Joostes ületan 4 korda raudteed ja vaatan tagasiteel kaugusesesse loojuvat päikest. Eile jäädvustasin siis selle hetke :)
2 päev, Mere äärde
Kuna eile oleks pidanud mul olema jooksmiste vaheline vaba päev, siis tiimikaaslasena ma seda lubada ei saanud. Näib, et selle nädala pühendangi rohkem kõndimisele, sest 7 päeva järjest joosta on minule natuke liig :)
Otsustasin seekord sammud seada hoopis teisele poole kui tavaliselt. Võtsingi suuna mere äärde, kuna meri on minu jaoks koht, kus hing puhkab. Meri – nii kaunis, võimas ja salapärane. Ei ole midagi romantilisemat kui päikeseloojang või -tõus. Arvan, et meri võlub igaühte.
Mingil hetkel tabasin end mõttelt, et tee läks ju ca 3,5 km allamäge. Pärast tuleb ülesmäge tagasi sammuda:) Õnneks ei olnudki väga väsitav ja mind saatis mõnus taganttuul.
Tagasiteel (ca 1,5 km) enne lõppu tundsin, et valus on kannale astuda. Olin selleks ajaks kõndinud juba 9 km. Mõtlesin, et ei saa olla, et alles teine päev ja nüüd olen villi jalga saanud. Igaks juhuks lõpetasin kõndimise ja lõpusirge läbisin joostes. Sellest oli abi, sest villi õnneks ei tekkinud, kuigi hommikul astudes andis natuke tunda.
Loodan, et õhtul keerab taevataat oma kraanid kinni ja saan nädala lõpuni kõndida, nii et tossud kärssavad:)
Edu ja rõõmust meelt ka teiste tiimidele!
Otsustasin seekord sammud seada hoopis teisele poole kui tavaliselt. Võtsingi suuna mere äärde, kuna meri on minu jaoks koht, kus hing puhkab. Meri – nii kaunis, võimas ja salapärane. Ei ole midagi romantilisemat kui päikeseloojang või -tõus. Arvan, et meri võlub igaühte.
Mingil hetkel tabasin end mõttelt, et tee läks ju ca 3,5 km allamäge. Pärast tuleb ülesmäge tagasi sammuda:) Õnneks ei olnudki väga väsitav ja mind saatis mõnus taganttuul.
Tagasiteel (ca 1,5 km) enne lõppu tundsin, et valus on kannale astuda. Olin selleks ajaks kõndinud juba 9 km. Mõtlesin, et ei saa olla, et alles teine päev ja nüüd olen villi jalga saanud. Igaks juhuks lõpetasin kõndimise ja lõpusirge läbisin joostes. Sellest oli abi, sest villi õnneks ei tekkinud, kuigi hommikul astudes andis natuke tunda.
Loodan, et õhtul keerab taevataat oma kraanid kinni ja saan nädala lõpuni kõndida, nii et tossud kärssavad:)
Edu ja rõõmust meelt ka teiste tiimidele!
3 päev. Plirts-plärts
Ilmataat ei keeranudki eilseks kraane kinni. Vaatamata sellele panin jope selga ja läksin kõndima, arvates, et mis see väike vihm ikka teeb. Kahjuks hakkas natukese aja pärast paduvihma sadama ja riided olid hetkega läbimärjad. Jalad lirtsusid ning botased olid vihmast rasked. Ei jäänud muud üle, kui sammud kodupoole seada. Vihmase ilmaga leiab loodusest ka ilu…vihmapärlid rohul.
Ega mu rahutu meel ei lasknud tuppa jääda. Lisaks oli vaja natuke samme juurde.
Eelmisel kevadel nakatusin kalapüügi pisikuga ja tundub, et jäädavat. Tavaliselt sõidame kalale ikka linnast väga kaugele. Kui kodus tuleb jutuks, et täna läheme kalale, löövad ka poja silmad särama. Jah, kalastamine võtab suure osa vabast ajast (5-6 h lanti loopides möödub märkamatult) aga ei ole mõtet ka diivanil istuda ja mõeda…ohh kui palju aega mul on :) Siinkohal kehtib tuntud tõde: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad.
Niisiis, otsustasime minna vaatama Männiku karjääri ja sealseid järvesid. Teed karjääri ja järvede äärde olid aulikud, kitsad ja vihmast mudased, risti-rästi läbi põimunud krossimeeste radadest.
Et mõni hull otse järve ei sõidaks, lõppesid teed betoonplokkidega.
Sealsetes järvedes pidi päris palju kalu olema. Seda näitab ka see, et kaldale olid kalamehed ehitanud olemasolevast materjalist paadi vette laskmiseks silla.
Viimases järves oli mingi laev või alus, ei oskagi õiget nime ega otstarvet sellele anda. Vist järvepuhastaja vms.
Poiss arvas, et see on kalalaev, millel hiigelvõrgud küljes :)
Kokkuvõttes oli see päev päris tore ja huvitav.
Eelmisel kevadel nakatusin kalapüügi pisikuga ja tundub, et jäädavat. Tavaliselt sõidame kalale ikka linnast väga kaugele. Kui kodus tuleb jutuks, et täna läheme kalale, löövad ka poja silmad särama. Jah, kalastamine võtab suure osa vabast ajast (5-6 h lanti loopides möödub märkamatult) aga ei ole mõtet ka diivanil istuda ja mõeda…ohh kui palju aega mul on :) Siinkohal kehtib tuntud tõde: mida rohkem teed, seda rohkem jõuad.
Niisiis, otsustasime minna vaatama Männiku karjääri ja sealseid järvesid. Teed karjääri ja järvede äärde olid aulikud, kitsad ja vihmast mudased, risti-rästi läbi põimunud krossimeeste radadest.
Et mõni hull otse järve ei sõidaks, lõppesid teed betoonplokkidega.
Sealsetes järvedes pidi päris palju kalu olema. Seda näitab ka see, et kaldale olid kalamehed ehitanud olemasolevast materjalist paadi vette laskmiseks silla.
Viimases järves oli mingi laev või alus, ei oskagi õiget nime ega otstarvet sellele anda. Vist järvepuhastaja vms.
Poiss arvas, et see on kalalaev, millel hiigelvõrgud küljes :)
Kokkuvõttes oli see päev päris tore ja huvitav.
4 päev. Aedlinn
Neljapäeval oli ilm paranenud ja tegin lõual väikese tiiru vanalinna. Kohe näha, et suvi on tulekul. Turistide grupid ummistavad vanalinna tänavaid ja muudavad seal liikumise üpris ebamugavaks.
Õhtul jooksma minnes mõtlesin, et pööran oma tavapäraselt rajalt kõrvale ja lähen läbi Mähe aedlinna ja vaatan,kas jääb silma midagi, millest kirjutada.
Üldiselt mulle ei meeldi majade vahelistel väikestel tänavatel joosta, sest hoovides valvavatele koertele jooksjad väga ei meeldi ja lähevad haukudes päris pööraseks. Aga Mähel ma midagi sellist ei märganud, ei kuulnud vist kordagi, et mõni koer oleks haukunud. Ainult muruniidukid mürisesid aedades. Silmailu pakkusid õitsevad kirjud tulbid ja õitemeres kirsid.Kokkuvõtteks peab ütlema, et Mähe on väga ilus, roheline ja vaikne aedlinn. Märkasin, et kõrvaltänavate nimed kuuluvad peamiselt lilledele ja ravimtaimedele: Priimula, Kressi, Jasmiini, Kummeli, Oblika jne.
Leidsin ka ühe üle aia piiluva lamba :)
Õhtuks näitas sammulugeja, et olen teinud üle 30 000 sammu. Juhhuuu !!!
Õhtul jooksma minnes mõtlesin, et pööran oma tavapäraselt rajalt kõrvale ja lähen läbi Mähe aedlinna ja vaatan,kas jääb silma midagi, millest kirjutada.
Üldiselt mulle ei meeldi majade vahelistel väikestel tänavatel joosta, sest hoovides valvavatele koertele jooksjad väga ei meeldi ja lähevad haukudes päris pööraseks. Aga Mähel ma midagi sellist ei märganud, ei kuulnud vist kordagi, et mõni koer oleks haukunud. Ainult muruniidukid mürisesid aedades. Silmailu pakkusid õitsevad kirjud tulbid ja õitemeres kirsid.Kokkuvõtteks peab ütlema, et Mähe on väga ilus, roheline ja vaikne aedlinn. Märkasin, et kõrvaltänavate nimed kuuluvad peamiselt lilledele ja ravimtaimedele: Priimula, Kressi, Jasmiini, Kummeli, Oblika jne.
Leidsin ka ühe üle aia piiluva lamba :)
Õhtuks näitas sammulugeja, et olen teinud üle 30 000 sammu. Juhhuuu !!!
Kolm viimast päeva
Reedel oli vaja Krissu sünnipäeval olemisega tegeleda ja seetõttu ei saanud pikemat retke ette võtta. Jooksin peale tööd tavapärase 6 km ja leidsin metsa alt selle aasta esimesed seened :)
Kui ilmad on soojad ja ilusad, ei taha ma kuidagi toas olla. Kisub loodusesse, metsade ja rabade poole.
Nädalavahetus mööduski Kõrvemaa metsades ringi liikudes, kus ilusad männimetsad ja järved vahelduvad rabadega.
Metsa all on näha, kuidas loodus tärkab ja mustikad õitsevad:
Vahepeal tuli kõndida mööda laudteed, et kuivema jalaga kohale jõuda. Tegelikult meid hoiatati, et seal olev laudtee on väga vana ja praegu ei pruugi seal üldse liikuda saada, aga õnneks oli uus ja korralik tee olemas.
Ühe järve äärde ei saanudki minna, kuna mets oli vana ja väsinud:
Ühel hetkel jäi silma looduse ringlus, mida võiks nimetada uue elu alguseks. Vanal, vees pehkinud puul, kasvas väike roheline kask:)
Et natuke jõudu koguda, tegime vahepeal metsa all väikese pikniku:
Mitmel korral märkasime puid, kus koprad olid oma hambaid teritanud
Õhtuti saabus täielik tuulevaikus ja järvepind oli peegelsile. Lihtsalt istud naudid hetke. Kägu kukkus kõvasti ja lakkamatult, sinna vahele mõned lindude hõiked ja konnade krooksumine.
Kokkuvõttes oli see nädal väga huvitav. Kuigi liigun piisavalt, siis tänu sellele võistlusele tuli kindlasti nii mõnigi lisa kilomeeter nädalasse juurde. Läksin välja ka siis, kui vihma sadas või väsimus kimbutas.
Mul on hea meel, et meie võistlejad selle projekti positiivselt vastu võtsid. Oli tore lugeda ja kuulata muljeid, kes, kuipalju ja kus liikus, mida nägi ja kuidas läks.
Mina kõndisin selle nädalaga 183 071 sammu !!!!!!!!!!!!!
Kui ilmad on soojad ja ilusad, ei taha ma kuidagi toas olla. Kisub loodusesse, metsade ja rabade poole.
Nädalavahetus mööduski Kõrvemaa metsades ringi liikudes, kus ilusad männimetsad ja järved vahelduvad rabadega.
Metsa all on näha, kuidas loodus tärkab ja mustikad õitsevad:
Vahepeal tuli kõndida mööda laudteed, et kuivema jalaga kohale jõuda. Tegelikult meid hoiatati, et seal olev laudtee on väga vana ja praegu ei pruugi seal üldse liikuda saada, aga õnneks oli uus ja korralik tee olemas.
Ühe järve äärde ei saanudki minna, kuna mets oli vana ja väsinud:
Ühel hetkel jäi silma looduse ringlus, mida võiks nimetada uue elu alguseks. Vanal, vees pehkinud puul, kasvas väike roheline kask:)
Et natuke jõudu koguda, tegime vahepeal metsa all väikese pikniku:
Mitmel korral märkasime puid, kus koprad olid oma hambaid teritanud
Õhtuti saabus täielik tuulevaikus ja järvepind oli peegelsile. Lihtsalt istud naudid hetke. Kägu kukkus kõvasti ja lakkamatult, sinna vahele mõned lindude hõiked ja konnade krooksumine.
Kokkuvõttes oli see nädal väga huvitav. Kuigi liigun piisavalt, siis tänu sellele võistlusele tuli kindlasti nii mõnigi lisa kilomeeter nädalasse juurde. Läksin välja ka siis, kui vihma sadas või väsimus kimbutas.
Mul on hea meel, et meie võistlejad selle projekti positiivselt vastu võtsid. Oli tore lugeda ja kuulata muljeid, kes, kuipalju ja kus liikus, mida nägi ja kuidas läks.
Mina kõndisin selle nädalaga 183 071 sammu !!!!!!!!!!!!!
Kommentaarid
Postita kommentaar