Tuulerõuged

Lõpuks jõudsid need tuulekad ka Kristen-Rao üles. Kõik algas 29. jaanuaril.

1. Päeval polnud väga hullu, mõned täpid siin ja seal.

Õhtuks oli kutt päris kurb ja palavikk oli 37 ringis.

2 päeval tuli punne üha juurde ja tõusis ka palvik. Kuna mõned sügelesid ja rohelisega määrimine tegi natuke valu, siis suutis ta hea kõige hädisemat nägu mida oskas.

Õhtuks oli ta juba päris täpiline ja palavik üle 38.

3 päeval võis silmaga näha kuidas punnid minutitega juurde tulid, palavik juba üle 39. Peas olid kõige suuremad rõuged. Ka enamus kehal olevaid ville olid väga suured.

4 päevaks polnud enam kohta kuhu punnid võiksid tulla ja saime ka palaviku rekordi 40,1. Punnid olid pead, kõrvades, suus, silmalaugudel,näppude-ja varvaste vahel ja mõnes ebasobivas kohas. Süüa üldse ei tahtnud, ainult jõi vett ja lamas voodis.

Pühapäeva õhtuks õnneks enam väga punne juurde ei tulnud ja esmaspäevaks oli palavik maas ja enestunne parem. Terve nädala peab nüüd toas veetma. Söögiisu väga pole aga lollitamises on juba meister :D Eks see toas passimine tüütab teda ka ära. Eile õhtul rääkis: Kahju, et praegu suvi ei ole. Siis oleks taevas langevad tähed ja saaks soove soovida. Tema sooviks kohe, et punnid oleks läinud :D

Kahjuks on talv, tähed ei lange ja punnid päevaga ei kao.