Igapäevaselt igavene

Ma isegi ei tea, kuidas ma ei ole seda üritust varem märganud või miks ma selle tähelepanuta olen jätnud. Igatahes sellel aastal Pirita sügisjooksu reklaam kõnetas mind :) Kuna rada on Pirita metsa all, siis ei olnud mul kaua vaja mõelda, et võtan sellest üritusest osa. Helistasin ka Triinule, et kas ta tahaks/ jõuaks 6 km joosta. Eesmärgiks ei olnud konkreetse ajaga rada läbida, vaid kogu seda üritust nautida. Triin oli kohe nõus ja registreerisin meid ära. Osavõtutasud on võrreldes teiste jooksuvõistlustega pea-aegu olematud ( 5 eur varane registreemine ja 10 eur samal päeval). Ka Krissuga oli kokku lepitud, et tema jookseb seal lastejooksul. Kui Katriin minu poolmaratonil kaasa elama tuli ja võistlusest elevil oli, rääkisin ka talle, et ehk ta soovib Pirita jooksuüritusest osa võtta. Saingi ta ilma pikemata jututa nõusse. 25.sept hommikul olimegi kell 10.00 Pirita kooli juures kohal. Võtsime oma numbrid välja, vaatasime kus midagi toimub ja käisime lastega nende jooksu raja läbi....

Kolmikürituste raames toimus Viimsi valla lastele rattaralli, kus said osaleda kuni 10 aastased lapsed kaasa arvatud. Kuna jõudsime kohale natuke varem, tahtis Krissu rambil rattaga paar soojendusringi teha. Reklaamis oli start kell 10.00 - 12.30 Karulaugu lasteaia hoovist.  Kuna ei ole varem sellel üritusel käinud, siis ei saanud aru, millal ja kuidas see start täpselt on. Aga oligi nii nagu kirjas. Alates kl 10.00 lasti lapsed jooksvalt rajale ja igaüks sõitis täpselt nii kiiresti nagu soovis. Meie läksime alguse ajaks kohale ja juba oligi päris palju lapsi stardis ootamas. Krissu sõitis oma ringi nii kiiresti kui suutis oma väikeseks jäänud rattaga. Põhiline, et ta ise kogu seda üritust nautis. Peale starti kurvi võtmas :) ja juba ta oligi lõpusirgel, kus finišini oli jäänud mõned meetrid. ja sõit rõõmsalt lõpetatud Talvel pidi tulema suusatamise võistlus ja kevadel jooksmine, millest Krissu soovis osa võtta.

Kuna eelmise aasta poolmaraton läks hästi ja emotsioonid olid head, siis võtsin kindla sihi, et ka sellel aastal need 21.1 km jooksen. Kui talvel olen tavaliselt puhanud ja trenn/liikumine hakkab alles aprillis, siis seekord olin päris tubli. Kui väljas külmaks läks ja enam joosta ei tahtnud, hakkasin kõndima. Eelmise aasta oktoobrist kuni selle aasta aprillini kõndisin ca 300 km ja aprillis juba jooksin 10 km jookse. Sellel aastal muutsin ka oma jooksutehnikat. Vaatasin palju erinevaid videoid, kuidas kogenud jooksjad kergemini ja kiiremini jooksevad. Hakkasin harjutama nö puusalt jooksmist (et edasi liikumine toimuks puusast mitte kusagilt mujalt). Jälgisin, et jalg maanduks maha jalalaba keskosaga, välisküljega, mitte kannaga. Esialgu oli see raske, aga parandas kiirust. Kuna üle kanna joostes põrutad ka põlvi, siis asfaldil jooks ei olnud eelmisel aastal mu põlvele hea ja see põlvevalu tegi mulle suurt muret, sest halvemal ajal olin nagu vanainimene, kes mitu korda päevas Ic...

Teades minu looduses liikumise huvi, kutsus Signe mind Stamina ürituse raames Paljassaare spordiüritusele kaasa. Kuna sinna niisama kolama ei ole sattunud ja ilm oli soe ning päike paistis, oli see mõnus liikumine peale tööpäeva. Kindlasti võiks sinna veelkord minna, rahulikumalt jalutada ja ümbrust nautida. Arvestama peab muidugi sellega, et tegu Kopli piirkonnaga ja seal armastavad ilusat vaadet nautimas käia ka mitte just spordisõbralikud tüübid. Meie käisime selle läbi mõõdukas tempos kõndides. Kui oli ligipääs merele, siis põikasime randa või nautisime paerannikult vaadet. Kokku käisime seda 6 km 1 h ja 16 min.

Selline lõbus ja natuke asjalik 3b klassi minev koolipoiss :)

Nagu ikka, ei suuda kohe peale tegevusi postitust üles panna ja siis ükskord meenub, et oi..sellest ma ei olegi veel kirjutanud. Oleme sellel aastal mitmel korral Peipsi ääres käinud aga ikka nii, et õhtuks koju tagasi. Kuna eelmisel aastal jäi telkimine Peipsi ääres kahjuks aja puudumise tõttu ära, siis otsustasime, et sellel aastal peaks ikka minema. Kui hakkasime valitud nädalavahetuseks plaani tegema, tundus ilm väga hea. Aga mida päev edasi, seda kehvemaks ilmaprognoos muutus. Reedel olime veel kahtleval seisukohal, kas üldse minna, sest taevas oli hall ja tibutas vihma, kuigi temperatuur oli natuke üle 20C ja külm ei olnud. Hommik oli ka veel pilves ja vihmane, aga otsustasime, et ei lase ilmal meie plaani segada, pakkisime asjad autosse ja hakkasime liikuma. Et kui ilm ikka väga ära keerab, siis saab ju koju tagasi tulla. Kuna meie seltskond oli seekord päris suur, 5 inimest (mina, Renks, Krissu, Andreas ja Katriin), siis auto oli asju päris täis ( 2 telki, magamise asjad, ...