Igapäevaselt igavene

Sellel aastal olen siis jõudnud niikaugele, et viisin täide juba paar aastat peas tiksunud unistuse - võtta osa poolmaratonist. Tänaseks olen juba registreerunud, stardi nr on 2101 ja järjekorra nr 1141. Hetkel on poolmaratoni jooksule kirja pannud ca 2500 jooksjat. Plaanin jooksu ajaks 2:30, muidugi oleks super, kui nt 2:20 läbida saaks:) Eks  aeg näitab. Pea-asi, et tervis alt ei veaks. Suvel olen kolmel korral pikemat distantsi läbinud ja tulemustega rahul olnud: 1) 16.juuli - 18.35 km, aeg 2:08:42 ja kulutasin 990 kcal 2) 01.august - 19.27 km, aeg 2:07:06 ja kulutasin 1035 kcal 3) 18.august - 18.62 km, aeg 2:04:10 ja kulutasin 1001 kcal Ega poolmaraton ei ole ainult 21,1 km läbimine rahvaspordiüritusel, seljas uus särk ja hulk pealtvaatajaid raja ääres ergutamas:) See on palju jooksutunde ja kilomeetreid s.o. pidev kompromisside otsimine pere-töö-trenni ja puhkuse vahel, muutused toitumisel, enese harimine erinevatel teemadel - tervis, treeningud jne. Tundub, et mulle o...

Pühapäev on ilus päev, ei me siis koju jää :) Renks soovis juba pikemat aega minna Paukjärvie äärde vaatetorni kaema. Kui juba loodusesse minna, siis seenekorjamise mõte peas ja varustus kaasas. Kuna kaks viimast aastat ei ole me Loksa poolt metsadest head seenesaaki saanud, otstasime vaadata Piibe maantee pool asuvatesse metsadesse. Juba esimesel korral ei pidanud pettuma. Aga seekord keerasime Kembast suunaga Järvi Pikkjärve telkimisala poole, sealt edasi mööda metsatukkasid liikudes, oli seenesaak väga hea, 2 pesukausitäit männiriisikaid ja korralikult kukeseeni. Renks manitseb pidevalt, et olge ettevaatlikud ja vaadake, et ussidele peale ei astu. Siiani ei ole mul olnud au neid roomajaid kohata aga seekord läks teisiti. Jalutasime üle metsasihi teisele poole teed, kui Triin järsku mu seljataga karjus järsku: "Uss, uss!". Mõtlesin alguses, et ta teeb nalja, aga kui teepeale vaatasin, nägingi, et üle tee roomab parajalt pikk, näpujämedune tumepruuni värvi uss. Ma arvan, et ...

Ikka kõrgemale ja kõrgemale. Kuna torni saamiseks seal pidevalt piletit müüvat tädi ei ole, siis helistasime infoks näidatud numbril ja avaldasime soovi torni külastada. Sõbraliku häälega naisterahvas ütles, et ta kohe tuleb ja mõne minuti pärast avaneski uks, et torni ronima hakata. Pilet maksis 2 eur ja Krissu eest piletiraha ei võetudki:) Külastajaid seal väga tihti ei käi ja meid hoiatati, et algul võib olla palav ja maas mõned kuumuses ära surnud sitikad. Palav oli allpool tõesti, sest läbi klaasakende paistev päike kuumutas kõvasti ja natuke tolmu ning sodi kah. Kõik see väga ei seganud ja ülevalt nähtav vaade kaalus kõik selle ebamugavuse üles. Kui lõpuks ca 200 trepiastet üles ronitud, oli vaade võimas. Super oli see, et seal on tasuta binoklid, mille suurendamise võimsus on üüratu:) Silmaga vaadates on merel näha kruiisid, mille aknad on kui väikesed täpid. Aga vaadates kruiisilaevu läbi binokli, võis vabalt näha, kuidas laeva ülemisel tekil inimesed restoranis einest...

Mõtlesin ühel nädalavahetusel, et kuhu minna ja mida vaadata. Väga kaugele sõita ei tahtnud. Kasutades otsingut  http://www.puhkuseestis.ee/ vaatasin, mis huvitavat jääks Pärnu kanti. Avastasin, et Lavassaares on rongide muuseum. Teades Krissu huvi rongide vastu, sinna siis 18.juulil vaatama läksimegi. Pärnust 17 km loodes, rabade keskel asubki Lavassaare muuseumraudtee. Veeremeid on seal lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Venemaalt ja Ukrainast. Hetkel on muuseumis ca 70 ühikut veeremit ja siseekpositsioon. Suvel sõidab seal igal laupäeval muuseumirong, raudtee pikkus 2 km. See oli väga lahe elamus. Krissule meeldis seal väga. Sai ju rongidele sisse, peala ja alla ronida:)  Olime ca 2 tundi ja Krissul ei olnud veel isu otsas seal müttamisest. Sealt kodupoole sõites külastasime ka Varbola linnust, mis on Eesti suurimaid linnuseid. Mida valvavad 4 kuningat. Linnuse ees on ka piiramistorn, kuhu kahjuks minna ei tohtinud. Ligi 2ha suurust...

Juunis jooksin 85,9 km; ajaga 10.04.58 ja kulutasin 4,638 cal. Juulis jooksin 92, 4 km; ajaga 11.10.27 ja kulutasi 4,975 cal.