Usk

Nädalavahetusel leidsime Renega tee kirikusse. Tallinna Piiskoplik Toomkirik võttis meid lahkelt vastu.
http://toomkirik.ee/
Kirikusse jõuame me tavaliselt siis, kui on raske, kui kaotame kindla pinna jalge alt. Mida loodan kirikust leida? Kirikus olles valdab mind rahu, puhtus, vabadus. Süütan küünla, loen palve ja lihtsalt olen, iseenda ja kõigevägevamaga nõu pidamas.
Mida ma siis usun, et kirikus käisin? Kas Jumalat, kes 6 päevaga lõi ei millestki kogu maailma? Kas Jeesust, tema surmast ülestõusmist? Kas Taeva ja Põrgu olemasolu? Usk on meis kõigis mingil kujul olems, kas me siis tunnistame seda või mitte. Uskudes midagi või millesegi, kaovad hirmud ja kartused, võib-olla sellepärast, et me nii uskumatud oleme, ongi meid siin elus haatanud lõpmatu negatiivsus ja depressiivsus?
Kui palju meie elus on Valgust, ehk rõõmu ja kui palju Pimedust ehk kurbust. Eks meil kõigil on võimalus valida millises "riigis" me elame, kas valgus- või pimedusriigis.
* Valguse sees on Kodu, ulata oma Käsi selle poole ja tunneta soojust Hinge voolamas, Sind armastamas. Igavesti. Ükskõik kus sa viibid, mis tujus sa oled, mida mõtled, kujutad, oled. Igavesti.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mees, kes teadis ussisõnu

Minu esimene kõne

Ilus maa