Igapäevaselt igavene

Laupäeval 22.06.2013, kell 16.00 toimus Triinu lõpuaktus (Paide Gümnaasiumi 89 lend). Päev oli ilus päikeseline aga väga palav. Aktus kestis ca 2 tundi. Nagu ikka suutis direktor pidada väga pika ja ebahuvitava kõne. Lõpus läks asi huvitavamaks. Nalja sai, kui läbi huumoriprisma iseloomustati klassikaaslasi. Omapärane oli ka väike film, nende klassi 3 viimase aasta tegemistest. Pidu oli tore ja lõpetajad ilusad :D Järgmisel päeval oli Amblas vanaema juubel (65.a.) ja jaanipäeva tähistamine.  Ilm oli ilus, mõnusalt soe ja vaikne. Istusime aias sõime ja jõime :D Enne südaööd sai süüdatud ka jaanituli.

On asju, mis ka 30 aasta möödudes on täiseti kasutamis- ja töökõlblikud. Telk, millega mina ca 13 aastaselt laagris käisin. Nüüd peesitavad seal minu lapsed. Ja tegime kohaliku rattagängi, kus vähemalt 2 ratast on samuti u 30 aastat vanad. Triinu väntas rattaga, millega mina sõitsin kui olin teismeline. Toimus ka Paju tänava rattasõit :D

Kuna basiilikud potis väga suured, oli vaja jälle basiiliku-tomati pirukat küpsetada. No see on ikka hea, peale söömist (kahekesi) jäi pirukast alles vaid veerand :D

Lõpuks sai Kristen-Rao oma kauaoodatud jalgratta.

Tänaseks siis läbitud 22 jooksu, kokku 15 tundi ja 111 km. Ees ootab veel 63 jooksu ja 412 km. Someday doesn’t exist. Never has, and never will. There is no someday. There’s only today. Real supermen don’t leap over buildings in a single bound. They take small determined steps, consistently over time. It’s not about finding out who you are, it’s about creating who you are. Whether you think you can or you think you can’t, you’re right. Ask yourself honestly: who do you want to be? And what are you willing to do to become that person?”