Igapäevaselt igavene

"Armastus seisis äkitselt meie ees nagu mõrtsukas, kes põiktänavas otsekui maa alt välja kargab ja tabas meid mõlemaid. Nii tabab välk, nii tabab soome puss."Selle lause ütles Jan Uuspõld ühes saates, kui kirjelas kohtumist oma armastatud naisega. Selle lause võiksin öelda oma armastuse kohta, mis mind mõned aastad tagasi tabas. Tegelikult on see lause pärit Mihhail Bugakov'i romaanist "Meister ja Margarita".

Vahel tundub, nagu terve elu on üks suur ootus. Millegi suure ja tõelise ootus. Millegi, mis juhtub kunagi hiljem. Kunagi siis, kui asjaolud on "soodsad", kui kõik on "õigesti".

"See ongi inimese suurim luul, tingitud vajadusest inimliku läheduse järele, et üks pluss üks võib siiski ühel ilusal päeval anda vastuseks ühe." E.Gilbert- Abielutõotus. Armastuse lugu.

Jah, nelikümmend. Selline kena ymmargune number saabus 11.veebruaril. Kuna vanainimestel enam und ei ole, siis läksime kohe hommikul kell 11.00 Rocca-al-Maresse bowlingut mängima:) Peale seda pidulik lõuna restoranis Little India-s, mis on üks meie lemmiksöögikohtadest. Ja et küll-küllale liiga ei tee, siis kodus tegime pealelõunase kohvi ja tordisöömise. Päev läks igati korda. Meeldis mulle ja tundus, et ka külalistele. Õhtul käisime mereääres jalutamas ja avastasime, et oleme ikka tegelikult nii noored, kui ennast tunneme:)