Igapäevaselt igavene

Täna siis proovisin.....kopraliha:) Täpsemalt suitsutatud kopraliha. Esialgu olin küll natuke kõhklev aga sellist võimalust ei tule iga päev ja nii otsustasin proovida. Esialgu pilk lihale peale visatud - nägi päris isuäratav välja. Lõhnas ka väga hästi. Maitse oli nagu heal suitsulihal ikka:) Aga mõni hetk hiljem tundsin tugevat järelmaitset suus. Ja seda veel tükk aega. Sõin paar Tic-Tac'i ja Mentost ning lõpuks hakkas maitse suust kaduma. Võib-olla oli liha liiga palju suitsu saanud. Kokkuvõttes maitses see kobras päris hästi:)

Peatselt, varsti, ükspäev,kunagi, mingi aeg, hiljem, pärastpoole, teinekord, sügise-, talve-, suve- või kevadepoole?

Mulle VÄGA, VÄGA meeldib sushi ja sushi valmistamine (mõnus rahustav tegevus), sushi maitse ja sushi söömise traditsioon (süüa pulkadega ja spetsaalsetest sushi jaoks mõeldud nõudest). Lisaks sellele pidi sushi ka eluiga pikendama:) Sushiga on vist 2 äärmust: need kes sushit armastavad (sinna kuulun ka mina) ning need kes ei suuda sushit süüa. See on laupäevaõhtune sushi. Tuleb tunnistada, et Kalifornia rulli keeramist peab veel harjutama. Ja sellise hulga sushit valmistasime suvel kella 23.00 paiku. Sushi lihtsalt on nii maitsev.

http://www.youtube.com/watch?v=pos7VtLiAWk&feature=related Ma tõesti loodan, et kõik saab korda, sest viimasel ajal on liiga palju ****** olnud. Aga  ka SEE ON HEA kui kaks inimest teineteist toetavad ja vajalikul hetkel olemas on. Aitab VÄGA PALJU:)

Sõitsin pojaga õhtul kodupoole. Väljas oli pime ja tähed särasid taevas. Poeg vaatab aknast välja ja küsib: "Kus see käru siis on?" Kuna ma ei saanud aru, millest jutt käib, küsisin: "Et, mis käru?"  Mille peale poeg vastas: " See Suur Vanker noh" :)

Mida pimedal sügisõhtul ikka muud teha kui küpsetada. Kuna olemas olid nii tainas kui õunad, siis tegin koos abikokk Kristen-Raoga kõikide lemmikuid - õunapomme:)

29.oktoober oli taas klassikokkutulek. Kokkuvõtlikult - sportlik ja vahva. Koht oli väga ilus, nii loodus kui maja. http://www.kallisaba.ee/gal.%20meie/index.html Tuleb tunnistada, et mu kallid klassikaaslased ei ole suupeale kukkunud. Klassivennad ajavad ikka samasugust "möla"(heas mõttes), nagu alati. Kohati tekkis tunne,et oleks ajas 21 aastat tagasi rännanud. Naera lihtsalt pooleks. Nii, matk. See algas keskpäeval ja pikkuseks sai ca 14 km. Eesmärk oli jõuda Rehessaare rändrahnuni (graniit), mille olevat sinna visanud Kalevipoleg. Kivi ise on lai 4,9m, kõrgus 10m ja ümbermõõt 26m. Tee kivini kulges kohati väga ekstreemselt. Korralik tee lihtsalt kadus ja asemele tekkis vesi ja muda. Aga me ei kavatsenud alla anda ja nii me tõkkeid ületades ja mööda võsa turnides rahnuni jõudsime. Siin siis meie kamp. Kivi vallutatud, liikusime Valgehobuse mäe vaatetorni. Enamus matkast möödus ikka ilusat loodust nautides. Majakese juurde tagasi jõudes ootas mei...

Eile õhtul lapsele lasteaeda järgi sõites oli tunne, et olen ajataju kaotanud. Ja et kell ei ole mitte 17 vaid 20. Mulle ei meeldi see pimedus.